0 Comments
Nüüd, kus haldusreform on teoks tehtud ning senised vallapiirid kaardilt kadunud, on taas esile tõusnud kihelkondade teema mitmel tasandil. Möödunud aastatel on Eesti Rahva Muuseumi algatusel tähistatud kihelkondade piirid üle maa, mis taastab põlise maamustri ja sõlmib kokku kultuurikatkestusega tekkinud niidid muinasajast tulevikku. 12.05.2018 ilmunud Postimees Arvamus lisas saab kihelkondade teema kajastust õige mitmest vaatevinklist, eelkõige, miks kihelkonnad jäävad, muu ei püsi. Tuues välja vundamendikivid, miks me kõiki kihelkondi kokku kutsume mihklipäeval Maakogu asutama. Artiklid: Heiki Valk "Kihelkondlik Eesti: Meie identiteedi kodu" "Kihelkond on läbi aastasadade olnud Eesti ajaloolise haldusjaotuse, ühtaegu ka eestlaste piirkondliku eneseteadvuse põhiüksusi, kirjutab arheoloog Heiki Valk. Iseäranis nüüd, mil meie suurtel maanteedel on ajaloolised kihelkonnapiirid pruunide siltidega taas tähistatud, on põhjust kõnelda kihelkondadest ja nende tähendusest Eesti ajaloos ja kultuuriloos." Margus Kasterpalu "Kihelkondlik Eesti: Tuleme ja saame kokku juurte juures" Me tähistame oma riigi sajandat sünnipäeva. Kuigi see on vägagi oluline arv, ei ole see siiski kaugeltki kogu me lugu. Sest selles saja-aastases riigis elab rahvas, kes on sel maal kõige kiuste püsinud juba aastatuhandeid. Eerik Leibak "Kihelkondlik Eesti: Vallad kaovad, kihelkonnad jäävad"
Kui vallad pole enam vallad ja linnad laiuvad sadadel ruutkilomeetritel, jäävad kihelkonnapiirid püsima, kirjutab bioloog Eerik Leibak. "Terve vald oli kokku aetud, kihelkond kokku kutsutud. Need «Tuljaku» laulusõnad meenutavad kahte eestlaste põlist haldusüksuse terminit, vald ja kihelkond.
Sõnadena on neil huvitavad seosed, mille peale ei pruugi kohe tulla. Ühelt poolt on seotud «vald» ja «valitsema» ning selle tüve oleme laenanud germaanlastelt, kus ta on tähendanud võimu, väge ja ka vägivalda. Teiselt poolt on seotud «kihelkond» ja «kihl», viimane on tähendanud panti ja pantlepet; uuemal ajal on laienenud abieluvaldkonda, sest kihlumine on ju lubadus abiellu astuda, otsekui eellepe. «Kihelkonna» lõpposa on «kond», mis eesti keeles on igasugu kogumeid ja rühmi märkiv järelliide (inimkond, õpetajaskond, ametkond, erakond jne). Soome keeles on kunta eraldi sõna, mis vastab põhiliselt meie vallale." Peeter Päll 11.05.2018 Postimees Arvamus |