MAAKOGU ASUTAVA KOGU PÖÖRDUMINE EESTI RAHVA POOLE
Eesti Vabariik 100 vaimus, on 03.02.2018 Raikkülas loodud Asutav Kogu otsustanud kokku kutsuda parteidevälise Eesti Maakogu, mille peamiseks ülesandeks on rahva tahte selge teadvustamine, välja ütlemine ja selle tahte eest kindlameelselt seismine, tuginedes EV Põhiseadusele.
Eestis on täna suurim mure valitsejate võõrandumine oma rahvast – meie poliitilise juhtkonna soovimatus kuulda meie häält ja arvestada sellega küsimuste puhul, mille otsustamiseks rahvas pole valimistel oma mandaatiandnud. Kodanike, haritlaste ja teadlaste hääle järjekindel eiramine lõhestab riiki ja on tekitanud suureneva usalduskriisi.
Asutav Kogu tunneb, et riigiaparaat lähtub oma toimetustes mõne kitsa poliit- ja ärigrupeeringu või välise survegrupi huvides tehtavatest otsustest, mitte Eesti Põhiseadusest. Meie elukeskkonna ja kogukondade hävitamine on saanud nähtavaks üle maa ja nüüd on aeg seista meie laste ja lastelaste tuleviku eest.
Eesti Põhiseadus sätestab: „Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas“. Ning et meie riigi ülesandeks on olla: „...pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade...“. On selge, et kõik see pole kuidagi võimalik, kui meie riik ei suuda või ei taha oma tegemistes arvestada kodumaa looduskeskkonnaga ja põlisrahva enese tahtega.
Eesti Maakogust saab ühendus taastamaks usaldust ja kaitsmaks meie rahva põhiseaduslikke õigusi ja kohustusi. Maakogu seab eesmärgiks põlisrahvastele omaste, jätkusuutlikkust tagavate väärtuste säilimise.
Maakogule asub keerukates küsimustes oma nõuga toeks haritlastest, teadlastest ja praktikutest loodav priitahtlik Nõukoda. Olgu Maakogu algatus kingituseks meie vabale riigile tema sajandal sünnipäeval. Asutav Kogu asub Maakogu kokkukutsumiseks ettevalmistusi tegema üle Eestimaa ning annab sellest avalikkusele teada.
Eestis on täna suurim mure valitsejate võõrandumine oma rahvast – meie poliitilise juhtkonna soovimatus kuulda meie häält ja arvestada sellega küsimuste puhul, mille otsustamiseks rahvas pole valimistel oma mandaatiandnud. Kodanike, haritlaste ja teadlaste hääle järjekindel eiramine lõhestab riiki ja on tekitanud suureneva usalduskriisi.
Asutav Kogu tunneb, et riigiaparaat lähtub oma toimetustes mõne kitsa poliit- ja ärigrupeeringu või välise survegrupi huvides tehtavatest otsustest, mitte Eesti Põhiseadusest. Meie elukeskkonna ja kogukondade hävitamine on saanud nähtavaks üle maa ja nüüd on aeg seista meie laste ja lastelaste tuleviku eest.
Eesti Põhiseadus sätestab: „Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas“. Ning et meie riigi ülesandeks on olla: „...pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade...“. On selge, et kõik see pole kuidagi võimalik, kui meie riik ei suuda või ei taha oma tegemistes arvestada kodumaa looduskeskkonnaga ja põlisrahva enese tahtega.
Eesti Maakogust saab ühendus taastamaks usaldust ja kaitsmaks meie rahva põhiseaduslikke õigusi ja kohustusi. Maakogu seab eesmärgiks põlisrahvastele omaste, jätkusuutlikkust tagavate väärtuste säilimise.
Maakogule asub keerukates küsimustes oma nõuga toeks haritlastest, teadlastest ja praktikutest loodav priitahtlik Nõukoda. Olgu Maakogu algatus kingituseks meie vabale riigile tema sajandal sünnipäeval. Asutav Kogu asub Maakogu kokkukutsumiseks ettevalmistusi tegema üle Eestimaa ning annab sellest avalikkusele teada.
Asutav Kogu loodi 03.02.2018 Raikkülas selleks, et kutsuda kokku Maakogu.
Asutav Kogu tutvustab Maakogu ideed Eesti rahvale, selgitab välja eestvedajad kohtadel ja loob neile inforuumi.
Maakogu esimesel istungil saadab Asutav Kogu ennast laiali.
Asutav Kogu tutvustab Maakogu ideed Eesti rahvale, selgitab välja eestvedajad kohtadel ja loob neile inforuumi.
Maakogu esimesel istungil saadab Asutav Kogu ennast laiali.