MAAKOGU STRUKTUUR
Eesti püsimajäämine sõltub ka sinust!
Oma riigi arengus oleme 100. aastapäevaks jõudnud sinnamaale, kus suur hulk inimesi ei soovi enam pealt vaadata kuidas karjääripoliitikud valimistevahelisel ajal rahva tahet ignoreerides võtavad vastu Eesti kestmajäämisele kahjulikult mõjuvaid otsuseid. Sellest rahulolematusest on sündinud rahvaalgatus, mis erineb senistest selle poolest, et ei palu kaasamist, vaid nõuab rahva valitud esindajatelt koostööd ja rahva arvamusega tegelikku arvestamist.
See algatus on Maakogu, mis kutsutakse kokku sügisel valitavatest kihelkondade esindajatest. Kihelkondades saavad oma kandidaadi esitada kõik seltsid ja seltsingud, ühistud ja MTÜ-d, liidud ja muud huvigrupid. Kandideerida saavad ka üksikkandidaadid. Maakogu on erakondade väline ega asenda riigikogu. Ta vaatab päevapoliitikast kaugemale ning tagab põhiseadusest kinnipidamise ja sellest juhindumise. Maakogu valijate ringist moodustunud Kihelkonnakogud hakkavad seisma kohalike huvide eest ja vahendama neid Maakogule. Vabal maal võib igaüks valida endale esindajad. Esindajad, kes vastutavad tehtud otsuste eest ja on tagasikutsutavad.
Riiki peab remontima rahvas!
Tuleviku Eestit tuleb ehitada alt-üles, et see seisaks näoga rahva poole. Et see oleks ka sisuliselt demokraatlik, mitte näiliselt, nagu praegu. Me ei saa loota neile, kelle tegevus või tegevusetus on selle põhjustanud - Riiki peab remontima rahvas!
Teeme Maakogu toel erakondade Eestist kogukondade Eesti!
Oma riigi arengus oleme 100. aastapäevaks jõudnud sinnamaale, kus suur hulk inimesi ei soovi enam pealt vaadata kuidas karjääripoliitikud valimistevahelisel ajal rahva tahet ignoreerides võtavad vastu Eesti kestmajäämisele kahjulikult mõjuvaid otsuseid. Sellest rahulolematusest on sündinud rahvaalgatus, mis erineb senistest selle poolest, et ei palu kaasamist, vaid nõuab rahva valitud esindajatelt koostööd ja rahva arvamusega tegelikku arvestamist.
See algatus on Maakogu, mis kutsutakse kokku sügisel valitavatest kihelkondade esindajatest. Kihelkondades saavad oma kandidaadi esitada kõik seltsid ja seltsingud, ühistud ja MTÜ-d, liidud ja muud huvigrupid. Kandideerida saavad ka üksikkandidaadid. Maakogu on erakondade väline ega asenda riigikogu. Ta vaatab päevapoliitikast kaugemale ning tagab põhiseadusest kinnipidamise ja sellest juhindumise. Maakogu valijate ringist moodustunud Kihelkonnakogud hakkavad seisma kohalike huvide eest ja vahendama neid Maakogule. Vabal maal võib igaüks valida endale esindajad. Esindajad, kes vastutavad tehtud otsuste eest ja on tagasikutsutavad.
Riiki peab remontima rahvas!
Tuleviku Eestit tuleb ehitada alt-üles, et see seisaks näoga rahva poole. Et see oleks ka sisuliselt demokraatlik, mitte näiliselt, nagu praegu. Me ei saa loota neile, kelle tegevus või tegevusetus on selle põhjustanud - Riiki peab remontima rahvas!
Teeme Maakogu toel erakondade Eestist kogukondade Eesti!
Raikküla kärajatel 03.02.2018 loodi Asutav Kogu, kelle missiooniks on tutvustada Maakogu ideed Eesti rahvale ning luua pinnas kihelkonnakogude moodustumiseks.
Vastavalt ajalooliste kihelkondade piiridele loovad kohalikud eestvedajad ja liikumise toetajad oma kihelkonnakogud.
Iga kihelkond valib endi seast usaldusisiku, kelle volituste aeg on 1 aasta ning keda saab igal ajal ka tagasi kutsuda.
Maakogu esimesel istungil saadab Asutav Kogu ennast laiali ning kihelkonnakogude usaldusisikutest moodustubki Maakogu.
Usaldusisik korraldab informatsiooni liikumist kihelkonnakogu liikmete ja Maakogu vahel. Nad koguvad kokku kohalike olulisemaiks peetud mured ja teevad kindlaks kohalike seisukoha Maakogus püstitatud küsimuste osas - ühesõnaga rahva tahte.
Kihelkonnakogude roll on kogu protsessis niisama oluline kui Maakogu roll.
Maakogu saab toetama Nõukoda, mis koosneb vabatahtlikult Maakogu liikumisega ühinenud teadlastest, haritlastest ja praktikutest. Nõukoda annab Maakogule ning Kihelkonnakogudele nõu küsimustes, mis nõuavad erialaseid teadmisi ja ekspertiisi.
Tööviisid:
Maakogu eesmärk on taastada survegrupina poliitikute isiklik vastutus nende poolt tehtavate otsuste eest.
Selle tarbeks:
- nõudes iga poliitiku konkreetseid seisukohti rahva tahte realiseerimise vabaduse osas ja avalikustada need;
- muutes ka valimistevahelisel ajal valituile võimalikult keeruliseks ja ebamugavaks rahva tahte eiramise;
- pakkudes välja arengukavasid rahva tahtest lähtuvate seaduste/otsuste eelnõude tarbeks nii KOV-i kui riigi tasandil;
- korraldades vajadusel kihelkonnakogude ühistoetusega massilisi üleriigilisi aktsioone rahva tahte saavutamiseks;
- reageerides koheselt kui mingid puhtmajanduslikud huvid või kellegi avalikkuse eest varjatud agenda seab ohtu põhiseaduslikud väärtused;