Laupäeval, 29. septembril 2018 asutasid Juuru rahvamajja kogunenud kihelkondade esindajad üleriikliku Maakogu ning kokku tuli Eesti I Maakogu. Maakogu esindab kihelkondade esindatuse kaudu põlisrahvaste väärtustele ja õigustele toetuvate ning Eesti Põhiseadusest juhinduvate Eesti inimeste ühist tahet, Eesti kestliku arengu teele suunamiseks. Eesti Maakogu on erakondade ülene, parteideväline kodanike platvorm.

​* korraldamine:
Maakogu (MK) asutamiskoosolek toimub Mihklipäeval, 29.09.18, algusega kl 11 Juuru rahvamajas. Saabujate registreerimine kl 10 - kl 11. Koosoleku organiseerib, kutsub kokku ja juhatab Asutava Kogu töögrupp. Peale seda kui koosolek on vastu võtnud MK loomise alusdokumendid, asutanud MK ja valinud MK-le juhatuse, astub Asutav Kogu koos töögrupiga tagasi, andes teatepulga üle MK juhatusele. (kas asutava kogu töörühm läheb esialgu Nõukoja koosseisu?)
 
* osalemine:
Kohale kutsutakse kõik kihelkonnakogudele valitud usaldusisikud, kes on kuni 24.09.2018 e-postile maakogu@gmail.com või info@maakogu.ee registreerimiseks esitatud (edastatud osalejate allkirjadega kihelkonnakogu asutamist ja usaldusisiku valimist kajastav dokumendi koopia, kus on näha ka valitud usaldusisiku nimi ja kontaktandmed). Lisaks kutsutakse MK Nõukoja liikmed, Asutava Kogu töögrupi liikmed ning külalisesinejad. Kui selgub et kutsutuile lisaks mahuks koosolekule veel rahvast, rahuldatakse eelkõige end kihelkonnakogude algatajaiks registreerinute, edasi usaldusisikute asetäitjaiks valitute osalemissoovid, nende laekumiste järjekorras.    
 
* registreerimine:
Kutsutud registreerivad end koosolekukutse saamisel (24.09.-26.09), selleks kandes hiljemalt 27.09. kutses ära toodud arveldusarvele 10.- eur, mis läheb lõunasöögi ja ruumide rendi katteks. Koosoleku eel kohapeal registreeritakse kutsutud saabujaid, kutseta rahvas pmst koosolekule ei pääse.
 
* mandaat otsusteks:
Asutamiskoosolekul on hääleõigus kihelkonnakogudest valitud usaldusisikuil (või nende asetäitjail), kellele antakse hääletamiseks kohapealsel registreerimisel vastav mandaaditunnus.
 
* koosoleku käik:
1. Koosoleku muusikaline sissejuhatus
2. Kutsutud külalise sõnavõtt/tervitus/kõne
3. Maakogu Asutava Kogu töörühma esindaja sõnavõtt/kokkuvõte tegevusest ja asutamiskoosoleku üldise korralduse seletus + rahva küsimustele vastamine (pool tundi?) + Nõukoja esindaja?
4. Koosolekule juhataja valimine (kandidaadi peab esitama Asutava Kogu töörühm)
5. Protokollija ja häältelugemiskomisjoni valimine (-„-)
6. Asutamis/üldoosoleku päevakorra kinnitamine
7. Maakogu asutamine = säädmuse läbiarutamine ja hääletus, selle vastuvõtmisel allkirjastamine usaldusisikute ja teiste kohalolijate poolt.
8. enne lõunapausi ettevalmistavad selgitused Maakogule eestseisuse valimiseks
 
LÕUNA
 
9. Eestseisuse valimine (piirkondade esindajad). Kirjalik nõusolek, kui kandidaat pole kohal.
10. Valitud eestseisuse lühitutvustus.
11. Maakogu manifesti/pöördumise/otsuse teksti arutelu ja hääletamine.
12. Asutav Kogu astub koos töögrupiga tagasi, eestseisuse esindaja võtab üle.
13. Eestseisuse esindaja sõnavõtt (+ töökava hääletus?)
14. Lõppsõna
15. Koosoleku muusikaline väljajuhatus
 
LÕPP

​​Mihklipäeval, laupäeval, 29.09. kl 11, toimub Juuru rahvamajas Eesti Maakogu (MK) asutamine. Asutamiskoosolekule kutsutakse kõigist Kihelkonnakogudest (KKK) valitud usaldusisikud, MK Nõukoja liikmed ning MK Asutava Kogu töötoimkond.

Nädala alguses sai ametliku juriidilise staatuse MTÜ Ida-Saaremaa Kihelkonnakogu, mis peaks tegelema osavallakogude pädevusest väljajäävate piirkondlike küsimustega ja olema ka laiapõhjalisem.

Põhiseaduse kohaselt on Eesti kõrgeima riigivõimu kandja rahvas. Esindusdemokraatias ei saa meil olla (ise)valitsejaid või valitsevat klassi. Riigielu peaksid korraldama sellised rahvaesindajad, kes lähtuvad oma töös neid ametisse kutsunud ja seadnud rahva tahtest.​ ​

Nüüd, kus haldusreform on teoks tehtud ning senised vallapiirid kaardilt kadunud, on taas esile tõusnud kihelkondade teema mitmel tasandil. Möödunud aastatel on Eesti Rahva Muuseumi algatusel tähistatud kihelkondade piirid üle maa, mis taastab põlise maamustri ja sõlmib kokku kultuurikatkestusega tekkinud niidid muinasajast tulevikku.
12.05.2018 ilmunud Postimees Arvamus lisas saab kihelkondade teema kajastust õige mitmest vaatevinklist, eelkõige, miks kihelkonnad jäävad, muu ei püsi. Tuues välja vundamendikivid, miks me kõiki kihelkondi kokku kutsume mihklipäeval Maakogu asutama.

Artiklid:
Heiki Valk "Kihelkondlik Eesti: Meie identiteedi kodu"
"Kihelkond on läbi aastasadade olnud Eesti ajaloolise haldusjaotuse, ühtaegu ka eestlaste piirkondliku eneseteadvuse põhiüksusi, kirjutab arheoloog Heiki Valk. Iseäranis nüüd, mil meie suurtel maanteedel on ajaloolised kihelkonnapiirid pruunide siltidega taas tähistatud, on põhjust kõnelda kihelkondadest ja nende tähendusest Eesti ajaloos ja kultuuriloos."

Margus Kasterpalu "Kihelkondlik Eesti: Tuleme ja saame kokku juurte juures"
Me tähistame oma riigi sajandat sünnipäeva. Kuigi see on vägagi oluline arv, ei ole see siiski kaugeltki kogu me lugu. Sest selles saja-aastases riigis elab rahvas, kes on sel maal kõige kiuste püsinud juba aastatuhandeid.

Eerik Leibak "Kihelkondlik Eesti: Vallad kaovad, kihelkonnad jäävad"
Kui vallad pole enam vallad ja linnad laiuvad sadadel ruutkilomeetritel, jäävad kihelkonnapiirid püsima, kirjutab bioloog Eerik Leibak.

"Terve vald oli kokku aetud, kihelkond kokku kutsutud. Need «Tuljaku» laulusõnad meenutavad kahte eestlaste põlist haldusüksuse terminit, vald ja kihelkond.

Sõnadena on neil huvitavad seosed, mille peale ei pruugi kohe tulla. Ühelt poolt on seotud «vald» ja «valitsema» ning selle tüve oleme laenanud germaanlastelt, kus ta on tähendanud võimu, väge ja ka vägivalda.
Teiselt poolt on seotud «kihelkond» ja «kihl», viimane on tähendanud panti ja pantlepet; uuemal ajal on laienenud abieluvaldkonda, sest kihlumine on ju lubadus abiellu astuda, otsekui eellepe. «Kihelkonna» lõpposa on «kond», mis eesti keeles on igasugu kogumeid ja rühmi märkiv järelliide (inimkond, õpetajaskond, ametkond, erakond jne). Soome keeles on kunta eraldi sõna, mis vastab põhiliselt meie vallale."

Peeter Päll 11.05.2018 Postimees Arvamus