|
Mihklipäeval, laupäeval, 29.09. kl 11, toimub Juuru rahvamajas Eesti Maakogu (MK) asutamine. Asutamiskoosolekule kutsutakse kõigist Kihelkonnakogudest (KKK) valitud usaldusisikud, MK Nõukoja liikmed ning MK Asutava Kogu töötoimkond. Äkki pole teie kihelkonnas veel KKK algatatud (vt: http://www.maakogu.ee/eestvedajad.html ) või pole seda veel asutatud või on valimata usaldusisik. Kui soovite et teie kihelkond oleks siiski MK asutamisel esindatud, on nüüd aeg tegutseda. Et teie kihelkonna usaldusisik saaks mandaadi asutamiskoosolekul osalemiseks, tuleb hiljemalt 24.09. edastada Asutava Kogu töötoimkonnale (e-post maakogu@gmail.com või info@maakogu.ee ) oma kihelkonnast valitud usaldusisiku nimi ja kontaktandmed koos tema valimist kinnitava kirja, allkirjalehe või valimisprotokolli koopiaga. Loomulikult peab isik ise olema eelnevalt nõus oma valimisega antud KKK usaldusisikuks. Lähipäevil saadetakse algatajatele ja juba registreeritud usaldusisikutele MK asutamiskoosoleku päevakava ja dokumentide projektid (koostatud Asutava Kogu toimkonna ja Maakogu Nõukoja laiendatud istungil Pilistveres, 08. septembril). Need projektid saab kihelkondades läbi arutada ja neisse vajadusel kahe nädala jooksul ettepanekuid teha, et asutamiskoosolekul ei kuluks liialt aega dokumentide sõnastusele. Järgnev tekst on mõeldud eelkõige nende kihelkondade inimestele, kus ei ole veel jõutud KKK-d luua ja/või usaldusisikut valida. Seoses KKK-de loomise ja valimistega on tekkinud nn korduma-kippuvaid-küsimusi, millele püüame siinkohal vastata: 1. Kui palju rahvast peaks kihelkonnakogu asutamiskoosolekuks kokku tulema? Maakogu järgib kunagiste kodanike komiteede eeskuju, mis tähendab, et põhiline ei ole KKK asutajate või selle liikmete arvukus. Põhiline on liikmete aktiivne ellusuhtumine, huvi kodumaa käekäigu vastu ja lähtumine Eesti Põhiseaduse vaimust – soovist, et meie riigi ja omavalitsuste kavad ja tegevused lähtuksid eesmärgist tagada Eesti rahva, kultuuri ja keele säilimine üle aegade. Mis omakorda on võimalik vaid sel juhul, kui ühtlasi on tagatud ka Eesti elukeskkonna säilimine üle aegade. KKK asutajate-algatajate täpne arv ei oma sisulist tähtsust. Kihelkonna aktiivsemad inimesed loovad kihelkonnakogu ja valivad sellele usaldusisiku. Iga KKK saab alati liikmeid juurde võtta, muuta (oma koosoleku otsuste kohaselt) oma kodukorda/põhikirja, ümber valida usaldusisiku, valida endale sobivaima õigusliku staatuse (nt hakata juriidiliseks isikuks MTÜ vms kujul) jne, jms. Nii polegi mingit põhjust seada ühegi KKK asutamiskoosolekule piiranguid asutajate hulga, KKK juriidilise staatuse vms osas. Maakogu ei ole ühekordne projekt, vaid rahvaliikumine oma riigi toetuseks - protsess mis on mõeldud kestma, kuni püsib vajadus selle järele. Kui algrakukesed kihelkonnakogude näol kord juba loodud on, siis on igal huvitatul alati võimalik sellega ühineda. Täna on peamine, et igas kihelkonnas saaks seeme mulda ning kihelkonnakogu kasvama hakata. Esimese seemneta ei saa kasvu tekkida. Kuni KKK-d pole asutatud, pole kihelkonnas kohta, kust infot saada või millega ühineda. Nn „peavoolumeedia“ pole julgenud Maakogu teemat puudutada (mis osutab, et teema on meedia kontrollijaile hirmutav). Nii ei saagi loota, et Maakogu teema oleks tänaseks laiematele rahvamassidele teada. 2. Kuidas on õige kihelkonnakogu asutamis-/valimiskoosolekut kokku kutsuda? KKK-de asutamiskoosolekuid (koos usaldusisikute valimisega) on ka lehekuulutuste kaudu kokku kutsutud, aga enamasti on toimetatud hoopis algataja(te) tutvusringkonna, maililistide, facebooki, klubiliste ühenduste, MTÜ-võrgustike, jahiseltside, laulukooride, kirikukoguduste jne, jms kaudu. KKK asutamise käigus ei pea koostama muid alusdokumente, kui asutajate poolt allkirjastatud registreerimisleht KKK asutamise otsusega. Sinnasamasse saab ära märkida ka KKK koosoleku poolt Maakogusse saadetava usaldusisiku nime ja kontaktandmed. Oma kodukorra/säädmuse võivad KKK asutajad koostada hiljem, kuid peavad igas tegevuses lähtuma Maakogu peamistest põhimõtetest (vt allpool p3. a-d). Kui mingil põhjusel näib raske kihelkonnakogu asutamiseks koosolekut füüsiliselt kokku kutsuda, siis saab seda korraldada elektrooniliselt, digiallkirjastades kõigi asutajate poolt vabas vormis koostatud asutamislepingu ja usaldusisiku nime. Usaldusisiku valimist oma kihelkonnakogule saab elektrooniliselt korraldada ka Maakogu kodulehel asuva eraldi valimiskeskkonna kaudu (http://www.maakogu.ee/usaldusisiku-esitamine.html). Asutava Kogu töötoimkond saadab sinna kogunenud valimistulemused (esitatud kandidaatide nimed ja neile antud häälte summa) vastavale kihelkonnakogule. MK kodulehe valimiskeskkonda sisestatud valija isikuandmed ja info konkreetse valija pakkumise/valiku kohta ei kuulu avaldamisele. 3. Milline peab olema Kihelkonnakogu vorm ja dokumentide vormistus? Kuna tegu on rahvaliikumisega mis kasvab alt ülesse, algatatuna nö „rohujuure tasemelt“, siis on oma kihelkonna KKK töövorm iga kihelkonna enda otsustada. KKK võib asutada asutajate vabas vormis koostatud ja allkirjastatud ühisotsuse alusel, ilma seda juriidilise isikuna registreerumata. KKK võib asutada ka juriidilise isikuna, registreerudes nt usaldusühinguna, MTÜ-na jms vormis. Samuti võib luua KKK juurde näiteks selle tegutsemist toetava MTÜ vms luua hiljem. Siiski on mõned kõigile KKK-dele üldkehtivad Maakogu aluspõhimõtted, millega peab iga KKK oma asutamisel, KKK kodukorra/põhikirja (hilisemal?) koostamisel ja KKK usaldusisiku valimisel arvestama, et sobida Eesti Maakogu struktuuri (alltoodud loetelus on juba arvestatud 08. sept Nõukoja koosoleku parandustega Maakogu säädmuse/kodukorra varasemas projektis): a) Eesti Maakogu koosneb kihelkonnakogudele valitud usaldusisikutest. Igat kihelkonda saab Maakogus esindada üks ja ainult üks usaldusisik. Iga usaldusisik saab Maakogus esindada ainult ühte kihelkonda. b) Iga kihelkonnakogu liikmeskond koosneb inimestest, kes tunnevad oma elukoha või oma juurte kaudu enda seotust selle kihelkonnaga. Liikmed ei pea omama sissekirjutust antud kihelkonnas. c) Usaldusisikuks ei saa valida Riigikogu, Vabariigi valitsuse või vallavalitsuse liiget ega ka ühegi erakonna juhatuse liiget. Usaldusisikuiks saab valida kohalike omavalitsuste volikogude liikmeid, kui nad pole samal ajal eelnimetatud institutsioonide liikmed ja kui nende osalemine Maakogu töös ei leia põhjendatud vastuseisu Maakogu eestseisuses. Samas võib MK-sse usaldusisikuna valitav KKK liige olla ükskõik millise erakonna, ühingu või liikumise liige, riikliku institutsiooni töötaja, (oma)valitsuse juurde loodud nõuandva õigusega kogu (nt linnaosakogu, osavallakogu, komisjoni vms) liige jne, jms. d) Juriidilise isikuna loodud kihelkonnakogu põhikiri ja/või kihelkonnakogu juurde loodud juriidilise isiku põhikiri ei tohi sisaldada selliseid punkte, mis esitaksid kihelkonnakogu liikmetele nõudmisi, mis lähevad otsesesse vastuollu Maakogu säädmuse/kodukorra eelloetletud punktidega. 4. Millega KKK-d ja MK tegelema hakkavad? KKK-de tegevuseks on Eesti, aga eelkõige oma kihelkonna hea käekäigu eest seismine. Selleks teostatakse Põhiseaduse vaimust lähtuvalt ühist järelvalvet, et kohaliku omavalitsuse ja riigi tegevus või tegevusetus kohalikku elu ei kahjustaks. Vajadusel tõstetakse rahvalt ja KKK liikmeilt kogunenud vastavad signaalid, küsimused ja ettepanekud avalikkuse ning võimu teostajate ette KKK enda või MK kaudu. Selleks korraldatakse kohalikke ja üleriigilisi tegevusi, ühisaktsioone ja -üritusi, mida antud küsimuses kõige otstarbekamaks loetakse. Lisaks taolisele edasisidestusele, vajadusel ka survele poliitikute suunal, tegeleb MK tagasisidestusega kõigi valijate suunal. Senist propaganda abil valijatega manipuleerimist tuleb ja saab pidurdada, hoides valijail silme ees kandideerijate/erakondade lubaduste analüüsi ning info nende varasemate lubaduste ja tegelike tegude/otsuste kohta jms. Tühjad ja jaburad valimisloosungid stiilis „Tagame igale naisele karske mehe ja igale mehele pudeli viina“ ei tohi valijaid igavesti lollitama jääma. Eesti Vabariigis algatab seadusi Riigikogu, seadusandlik organ. Eelnõud peaksid tulema eelkõige Riigikogust. Riigikogu liige rahvaesindajana peaks tegutsema kontaktis oma valijatega, kellelt ta saab info sellest, mida oleks vaja seadusloomes ette võtta. Kui need vajadused on vormunud seadusteks, peavad need suunduma täidesaatvaile organeile, ministeeriumitele ja ametitele elluviimiseks. Et saaks tehtud asjad, mida riigis reaalselt vaja on. Meil on süsteem muutunud vastupidiseks. Kui nö rohujuuretasandi organisatsioonidelt tuleb teave hädavajalike seadusloome algatustega, soovitavad riigikogu liikmed minna oma eelnõuga ministeeriumisse, las tuleb sealt. See võib olla mugavam, alalhoidlikum, elimineerivam, filtreerivam jne. Kuid päris kindlasti rikub võimude lahususe printsiipi see, kui ülesannete täitja loob ise endale reegleid, kas ja kuidas oma ülesandeid täita. Jäme ots seadusandlikeks initsiatiivideks jääb aga ministeeriume mõjutavate võimukate rahakate lobbigruppide kätte. Vabatahtlikud kodanikeühendused panustavad sadu ja tuhandeid tasuta töötunde, et mingi muudatuse vajadusele tähelepanu tõmmata ning peavad koguma senthaaval raha et lauslolle otsuseid kohtus vaidlustada. Aga neile töötab vastu samade kodanike raha eest õlitatud masinavärk, mis tegeleb hoopis vastupidisega - kodanike ühisvara ümberjagamisega kitsastele huvigruppidele. Maakogu on võimaluseks koondada rahva hääl, mured, vajadused ja vaimupotentsiaal kokku läbi kogukondade esinduste ja samas toetuda Nõukoja kaudu erinevate valdkondade ekspertidele. Maakogu sihiks on võtta riik tagasi rahvale – selle riigi omanikule. Parteid ei ole suutnud põlisrahva omandit kaitsta. Ühiselt endi eest seistes ja tegutsedes moodustame aga jõu, mida ei saa printsiibil „jaga ja valitse“ killustada või lihtsalt ignoreerida. Meile kuuluva riigi huvides peab kogukondlikkus erakondlikkuse asemele astuma. Julget pealehakkamist soovides, MK Asutava Kogu toimkond P.S. – Lisas võid leida eeskujuks mõned dokumendimustandid, et vormistada oma kihelkonnakogu loomist ja usaldusisikute valimist. 
0 Comments
Leave a Reply. |
|||||