Eesti Maakogu OTSUSED
03. aprill 2020
Maakogu eestseisuse pöördumine eriolukorras Eestimaal
Päevakangelane koroonaviirus on meile kõigest hoolimata ka mõne teene osutanud. See pandeemia on
näidanud, kuivõrd on tänaseks kõik rahvad harjunud elama majanduslikus muinasloos. Toimuva taustal
mõistetakse üha enam, et meie globaliseerunud tööstustsivilisatsiooni sätendav monstrum on tegelikult
äärmiselt haavatav ja iga veidigi tõsisem kriis võib selle savijalad alt niita. Lisaks on viimaste nädalatega
inimestele rohkem kohale jõudnud, et kõige olulisemad väärtused meie elus ei ole rahas mõõdetavad.
Pidades oluliseks oma pere, rahvust, keelt, kultuuri ja oma kodumaad koos selle loodusega, on paljud
neid väärtusi tähtsustavad inimesed liitunud Maakoguga. Tänased sündmused tuletavad uuesti meelde,
et meie väärtused vajavad kaitsmist mitte ainult globaliseerunud monstrumi edasise vohamise eest, vaid
selle varingu korral ka rusude alla jäämise eest. Olukord ja vajalikud reaktsioonid meenutavad mõneti
jälle NL-i lagunemise aega.
Eriolukord annab võimaluse keskenduda, järgi mõelda ja tulevikuks valmistudes ringi vaadata. Maakogu
panustab tänakehtiva põhikirja p. 13 kohaselt muuhulgas kogukondade julgeoleku tagamiseks kriiside ja
hädaolukordade puhul ning kultuuripärandi ja looduse säilimiseks. Neis eesmärkides edu saavutamiseks
ja Eestimaa olude vastavaks mõjutamiseks vajame võimalikult rohkem Maakogusse ühinenud
kihelkondi. Iga kihelkonnakogu liige saab sellele oma sõprade ja tuttavate kaudu kaasa aidata.
Mida rohkem sellesisulist koostööd, seda rohkem kogukondi, kes suudavad vajaduse korral toime tulla
võimalikult autonoomselt. Kes pole eluohtlikus sõltuvuses laguneva tsivilisatsiooni kõrgtehnoloogilistest
abikarkudest. Muidugi peame kaitsma seni kõige kiuste säilinud osa oma loodusest ja pärimuskultuurist,
sest häda korral saavad neist meie kogukondade tuleviku tagatised.
Maakogu on tööriist, millele toetuda meie eesmärkide poole liikumisel. See saab olla meie ühise hääle
võimendaja, infovahendaja, nõupidamiskoht, kogukondadele üleriigilise toetuse pakkuja jne. Kuid ükski
tööriist ei toimi mitte omaenese, vaid ikka selle kasutaja algatusel. Maakogu on kasutamiseks kohalikele
kogukondadele. See toimib lähtudes kohalikest algatustest, mitte eestseisuse juhistest või soovidest. Alt
üles, mitte ülevalt alla. Mida rohkem saab ühinenud aktiivseid kihelkondi, seda võimsam saab Maakogu
tööriistana. Seega aidakem Maakogul võimsamaks kasvada ning kasutagem ära selle tööriista võimalusi,
et toetada üksteist ühiste väärtuste kaitsmisel!
Olge terved!
Maakogu eestseisuse pöördumine eriolukorras Eestimaal
Päevakangelane koroonaviirus on meile kõigest hoolimata ka mõne teene osutanud. See pandeemia on
näidanud, kuivõrd on tänaseks kõik rahvad harjunud elama majanduslikus muinasloos. Toimuva taustal
mõistetakse üha enam, et meie globaliseerunud tööstustsivilisatsiooni sätendav monstrum on tegelikult
äärmiselt haavatav ja iga veidigi tõsisem kriis võib selle savijalad alt niita. Lisaks on viimaste nädalatega
inimestele rohkem kohale jõudnud, et kõige olulisemad väärtused meie elus ei ole rahas mõõdetavad.
Pidades oluliseks oma pere, rahvust, keelt, kultuuri ja oma kodumaad koos selle loodusega, on paljud
neid väärtusi tähtsustavad inimesed liitunud Maakoguga. Tänased sündmused tuletavad uuesti meelde,
et meie väärtused vajavad kaitsmist mitte ainult globaliseerunud monstrumi edasise vohamise eest, vaid
selle varingu korral ka rusude alla jäämise eest. Olukord ja vajalikud reaktsioonid meenutavad mõneti
jälle NL-i lagunemise aega.
Eriolukord annab võimaluse keskenduda, järgi mõelda ja tulevikuks valmistudes ringi vaadata. Maakogu
panustab tänakehtiva põhikirja p. 13 kohaselt muuhulgas kogukondade julgeoleku tagamiseks kriiside ja
hädaolukordade puhul ning kultuuripärandi ja looduse säilimiseks. Neis eesmärkides edu saavutamiseks
ja Eestimaa olude vastavaks mõjutamiseks vajame võimalikult rohkem Maakogusse ühinenud
kihelkondi. Iga kihelkonnakogu liige saab sellele oma sõprade ja tuttavate kaudu kaasa aidata.
Mida rohkem sellesisulist koostööd, seda rohkem kogukondi, kes suudavad vajaduse korral toime tulla
võimalikult autonoomselt. Kes pole eluohtlikus sõltuvuses laguneva tsivilisatsiooni kõrgtehnoloogilistest
abikarkudest. Muidugi peame kaitsma seni kõige kiuste säilinud osa oma loodusest ja pärimuskultuurist,
sest häda korral saavad neist meie kogukondade tuleviku tagatised.
Maakogu on tööriist, millele toetuda meie eesmärkide poole liikumisel. See saab olla meie ühise hääle
võimendaja, infovahendaja, nõupidamiskoht, kogukondadele üleriigilise toetuse pakkuja jne. Kuid ükski
tööriist ei toimi mitte omaenese, vaid ikka selle kasutaja algatusel. Maakogu on kasutamiseks kohalikele
kogukondadele. See toimib lähtudes kohalikest algatustest, mitte eestseisuse juhistest või soovidest. Alt
üles, mitte ülevalt alla. Mida rohkem saab ühinenud aktiivseid kihelkondi, seda võimsam saab Maakogu
tööriistana. Seega aidakem Maakogul võimsamaks kasvada ning kasutagem ära selle tööriista võimalusi,
et toetada üksteist ühiste väärtuste kaitsmisel!
Olge terved!
02. veebruar 2020
Eesti Maakogu otsus Tartu rahu 100. aastapäeval, 02.veebruaril 2020.a., Tartus korporatsioon Ugala majas
Maakogu üldkoosolek otsustas teha Riigikogule järgmised ettepanekud:
Eesti Maakogu otsus Tartu rahu 100. aastapäeval, 02.veebruaril 2020.a., Tartus korporatsioon Ugala majas
Maakogu üldkoosolek otsustas teha Riigikogule järgmised ettepanekud:
- Taastada omavalitsuslikud maakonnad Eesti Vabariigi iseseisvuse manifestis 24.02.1918 nimetatud kujul ja piirides.
- Haldusreformi jätkamisel võtta omavalitsuste edasisel moodustamisel aluseks Eesti Vabariigi loomisel toiminud maakondade ja kihelkondade piirid.
08. oktoober 2019
Eesti Maakogu otsus pöördumise kohta Riigikogu fraktsioonide ja Eesti Vabariigi õiguskantsleri poole seoses Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga 55 SE.
Eesti Maakogu Eestseisus otsustab käesolevaga kinnitada alloleva pöördumise teksti ning saata see EV Riigikogu fraktsioonidele ning EV õiguskantslerile. Eesti Maakogu eestseisus pöördub Maakogu nimel Riigikogu kõikide fraktsioonide ning õiguskantsleri poole järgnevas. Riigikogule on esitatud menetlemiseks Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 55 SE.
„Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse 55 SE“ eelnõuga soovitakse muuhulgas kehtestada väga olulised muudatused uuringulubade taotluste menetlemise osas. Kohalikele omavalitsustele jääb maavara uuringuloa ja kaevandusloa taotluse osas seisukoha kujundamiseks eelnõu kohaselt oluliselt vähem aega kui seni, mis toob suure tõenäosusega kaasa otsuste pinnapealsuse ning ebaõigete otsuste tegemise riski, sest ei võimalda ei kohalike omavalitsuste volikogude liikmetel ega laiemalt kogukondadel süveneda ega kaasa rääkida piirkonda väga oluliselt puudutavates maa põlisrahvale kuuluvate maavarade kasutamisega ning kultuuri- ja looduspärandi hoidmisega seotud arengutes. Seaduseelnõu läheb Eesti Maakogu hinnangul otsesesse vastuollu Århusi konventsiooniga, mille Eesti riik on ratifitseerinud
2001. aastal. Konventsiooni kolm põhiõigust on keskkonnainfo kättesaadavus, kodanike osalemine keskkonnaasjade otsustamisel ja juurdepääs õigusemõistmisele keskkonna alal. Lisaks on Eesti Maakogul kahtlus, et nimetatud seaduseelnõu on ka otseses vastuolus Eesti Vabariigi Põhiseaduse mõttega ning palub õiguskantsleril anda eelnõule põhimõtteline hinnang. Eesti Maakogu peab oluliseks meelde tuletada, et Eesti rahva ühisvara puudutavad otsused ei saa olla tehtud kiirustades, pinnapealselt ning kaheldavate huvigruppide survel, vaid sellele peab eelnema laiem arutelu ning üldsuse kaasamine. Eelnõuga soovitakse luua eeldusi väga olulisteks ning suure mõjuga muudatusteks seadusandluses, millega omakorda tekib risk Eesti keskkonna ja kogukondade heaolule. Eriti kriitiliseks teeb antud eelnõu asjaolu, et võimalikud tehtavad väärotsused võivad kaasa tuua parandamatuid tagajärgi ka mitmele järgnevale põlvkonnale. Pidades lisaks silmas Euroopa Liidus kehtivat ettevaatusprintsiipi, mida on kohustuslik rakendada keskkonna ja inimese tervist puudutavatest otsustes, on vajalik ühisvara kasutamist puudutavate seadusemuudatuste osas algatada üldrahvalik arutelu kogukondades ja omavalitsustes. Eesti Maakogu, läbi kihelkonnakogude on valmis neid arutelusid igal viisil toetama.
Eesti Maakogu otsus pöördumise kohta Riigikogu fraktsioonide ja Eesti Vabariigi õiguskantsleri poole seoses Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga 55 SE.
Eesti Maakogu Eestseisus otsustab käesolevaga kinnitada alloleva pöördumise teksti ning saata see EV Riigikogu fraktsioonidele ning EV õiguskantslerile. Eesti Maakogu eestseisus pöördub Maakogu nimel Riigikogu kõikide fraktsioonide ning õiguskantsleri poole järgnevas. Riigikogule on esitatud menetlemiseks Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 55 SE.
„Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse 55 SE“ eelnõuga soovitakse muuhulgas kehtestada väga olulised muudatused uuringulubade taotluste menetlemise osas. Kohalikele omavalitsustele jääb maavara uuringuloa ja kaevandusloa taotluse osas seisukoha kujundamiseks eelnõu kohaselt oluliselt vähem aega kui seni, mis toob suure tõenäosusega kaasa otsuste pinnapealsuse ning ebaõigete otsuste tegemise riski, sest ei võimalda ei kohalike omavalitsuste volikogude liikmetel ega laiemalt kogukondadel süveneda ega kaasa rääkida piirkonda väga oluliselt puudutavates maa põlisrahvale kuuluvate maavarade kasutamisega ning kultuuri- ja looduspärandi hoidmisega seotud arengutes. Seaduseelnõu läheb Eesti Maakogu hinnangul otsesesse vastuollu Århusi konventsiooniga, mille Eesti riik on ratifitseerinud
2001. aastal. Konventsiooni kolm põhiõigust on keskkonnainfo kättesaadavus, kodanike osalemine keskkonnaasjade otsustamisel ja juurdepääs õigusemõistmisele keskkonna alal. Lisaks on Eesti Maakogul kahtlus, et nimetatud seaduseelnõu on ka otseses vastuolus Eesti Vabariigi Põhiseaduse mõttega ning palub õiguskantsleril anda eelnõule põhimõtteline hinnang. Eesti Maakogu peab oluliseks meelde tuletada, et Eesti rahva ühisvara puudutavad otsused ei saa olla tehtud kiirustades, pinnapealselt ning kaheldavate huvigruppide survel, vaid sellele peab eelnema laiem arutelu ning üldsuse kaasamine. Eelnõuga soovitakse luua eeldusi väga olulisteks ning suure mõjuga muudatusteks seadusandluses, millega omakorda tekib risk Eesti keskkonna ja kogukondade heaolule. Eriti kriitiliseks teeb antud eelnõu asjaolu, et võimalikud tehtavad väärotsused võivad kaasa tuua parandamatuid tagajärgi ka mitmele järgnevale põlvkonnale. Pidades lisaks silmas Euroopa Liidus kehtivat ettevaatusprintsiipi, mida on kohustuslik rakendada keskkonna ja inimese tervist puudutavatest otsustes, on vajalik ühisvara kasutamist puudutavate seadusemuudatuste osas algatada üldrahvalik arutelu kogukondades ja omavalitsustes. Eesti Maakogu, läbi kihelkonnakogude on valmis neid arutelusid igal viisil toetama.
2. veebruar 2019 Tartus
Eesti Maakogu otsus eestikeelse hariduse ja eestimeelse kasvatuse kohta Virumaa koolides.
Eesti Maakogu taotleb eraldi riiklike toetuste kavandamist Virumaal kujunenud rahvastikukriisi ületamiseks.
Eesti Maakogu otsus eestikeelse hariduse ja eestimeelse kasvatuse kohta Virumaa koolides.
- Eesti Maakogu toetab Virumaa eestlaste tahet jätkata ja arendada oma kodumaakonnas kõrgetasemelist eestikeelset gümnaasiumiharidust ja eestimeelset isamaalist kasvatustööd ning avada Kohtla-Järvel 100% eestikeelsete õppekavadega riigigümnaasium.
- Eesti Vabariigi olemasolu kõrgeim eesmärk on tagada eesti rahva, keele ja kultuuri säilimine ja areng üle aegade igas Eestimaa nurgas. Seda Eesti Põhiseaduse punkti tuleb Haridus- ja Teadusministeeriumil uute riigigümnaasiumide rajamisel silmas pidada eriti Virumaal, kus mitmes piirkonnas on eestlased täna vähemuses. Olukorras, kus Virumaa rahvastik pidevalt väheneb, peab eestikeelsete perede ja kooliõpilaste suhtarvu edasine püsiv suurenemine olema Eesti Vabariigi üheks keskseks rahvastikupoliitiliseks eesmärgiks.
Eesti Maakogu taotleb eraldi riiklike toetuste kavandamist Virumaal kujunenud rahvastikukriisi ületamiseks.
- Virumaa päästmiseks on Eesti Vabariigil vältimatult vajalik luua eraldi riiklike toetuste programm nendes piirkondades tegutsevate eestikeelsete koolide, õpetajate ja perede toetamiseks. Eestikeelne õpe nii eesti- kui ka muukeelsetele noortele vajab piirkonnas, kus eesti keelt kõnelevad kooliõpilased on arvulises vähemuses, seetõttu kõrgendatud tähelepanu ja sihipärast üleriiklikku toetust. Eestikeelne riigigümnaasium annab ka kohalikele venekeelsetele koolidele ja nende õpilastele suurema stiimuli õpetada ja õppida heal tasemel eesti keelt. Hea eesti keele oskus annab omakorda paremad võimalused eneseteostuseks Eesti ühiskonnas.
- Niivõrd oluliste riiklike plaanide ja otsuste tegemisse nagu uute riigigümnaasiumide rajamine ja senise koolivõrgu korrastamine, peab kohalik põliselanike kogukond olema kaasatud algusest peale. Virumaa koolides tuleb põhjalikult kaalutledes tööle võtta oma ametisse sobivad eestikeelsed ja eestimeelsed koolidirektorid ja õpetajad ning riigil tuleb koostöös kohalike omavalitsustega kavandada Virumaa koolides töötavate õpetajate täiendavaks motiveerimiseks vajalike rahaliste toetuste ja lisatasude süsteem.
- Kohaliku omavalitsuse ülesandeks on teenida kohaliku kogukonna huve. Kahjuks on Kohtla-Järvel toimunud kohaliku hariduselu politiseerimine. Kohalikus omavalitsuses võimul olev venekeelne koalitsioon soovib, et uude riigigümnaasiumisse võetaks tööle õpetajad, kes ei valda piisavalt või üldse eesti keelt.
- Nendes asulates, kus 9. maid tähistatakse mitte sõjas hukkunute mälestuspäevana vaid nõukogude võidupühana, suudab Eesti Vabariigile lojaalsete kodanike kasvatamise ja kogukonna edasise koostöövõime tagada vaid eestikeelne ja eestimeelne koolijuhtkond koos motiveeritud õpetajate ja lastevanematega.
- Olukorras kus Kohtla-Järve kohalik omavalitsus pole aastaid kohaliku eestikeelse ja eestimeelse hariduselu toetamist ega arendamist vajalikuks pidanud, peab Eesti Maakogu vajalikuks sekkuda ja nõuda selle probleemi lahendamiseks vajalike riiklike otsuste tegemist.
17. november 2018
- Eesti Maakogu on vastu EL-s ja ÜRO-s täna päevakorras olevatele globalistlikele plaanidele, mida ka üksikud Eesti erakondade esindajad üritavad oma väärastunud idoloogilistel ja isiklikel kaalutlustel innukalt toetada.
- Eesti Maakogu hinangul on ÜRO-s kavandatav rändepakt ehk "Compact" või "Marrakechi lepe" otseses vastuolus mitmete varasemate rahvusvaheliste lepete ja otsustega, näiteks ÜRO põlisrahvaste deklaratsiooniga ja OSCE Helsinki lõppkommünikees fikseeritud otsustega, mis toetavad põlisrahvaste enesemääramisõigust.
- Seoses ÜRO rändepakti ettevalmistamisega peab Eesti Maakogu seda globalistlikku lepet toetavate Eesti Vabariigi valitsuse üksikute liikmete käitumist meie rahvuslike ja riiklike huvide otseseks reetmiseks.
29. september 2018
- Eesti Maakogu tunnustab Eestis elavate põlisrahvaste õigusi ning kaitseb eesti rahva võõrandamatut õigust otsustada ise oma elukeskkonna ja loodusvarade kasutamise üle.
- Eesti Maakogu tegutseb rahvaalgatuslike rahvahääletuste taastamise nimel, Eesti riigile ja rahvale nii rahvusvahelisel, riiklikul kui ka kogukondlikul tasandil oluliste küsimuste üle otsustamisel.
- Eesti Maakogu tegutseb valimissüsteemi demokratiseerimise nimel. Riigikogu valimistel peavad lisaks erakondadele saama osaleda ka kodanikuühendused ja valimisliidud, rahvaesindajateks saaksid valijatelt enim hääli saanud kandidaadid ning seniste erakondade ja nende koalitsioonide ebamäärane poliitiline vastutus asenduks rahvaesindajate isikliku vastutusega tehtud otsuste eest.
- Eesti Maakogu tegutseb kujunenud rahvastikukriisi reaalsete põhjuste ametliku tunnistamise nimel ning osaleb selle kriisi ületamiseks vajaliku riikliku arengukava koostamisel ja elluviimisel, et toetada hajaasustuse jätkusuutlikku säilimist kogu Eesti territooriumi ulatuses.