EESTI MAAKOGU SEADUMUS/PÕHIKIRI
Käesolev Eesti Maakogu (edaspidises tekstis „Maakogu“) seadumus/põhikiri on kinnitatud Juurus, mihklipäeval, 29.09.2018 (10 231 aasta kasupäeval) Maakogu asutajate poolt.
I MAAKOGU OLEMUS JA EESMÄRGID
1. Maakogu esindab kihelkondade kaudu põlisrahvaste väärtustele ja õigustele toetuva Eesti rahva ühist tahet. Maakogu eesmärk on selle ühise tahte kuuldavaks tegemine nii, et sellega arvestataks Eesti Vabariigi juhtimisel.
2. Vabatahtliku organisatsioonina ühendab Maakogu kihelkonnakogude kaudu kõiki Eesti inimesi, kes tähtsustavad põlisrahvaile omaseid väärtusi ning on valmis seisma Eesti põlisrahva ajalooliste õiguste ja eluliste huvide eest. Lähtudes Eesti Põhiseaduse vaimust tegutseb Maakogu kihelkonnakogude liiduna selle nimel, et tagada Eesti maa, rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade, kindlustada Eesti Vabariigi kestlikkus ning kõigi selle elanike võimalikult head käekäiku.
3. Kogukondliku poliitilise aktiivsuse platvormina lähtub Maakogu põlisrahvaste õigusest määrata ise enda ja oma maa saatust. Maakogu toetab teadmistepõhist ja vastutustundlikku riigivalitsemist ning vastandub parteilisele võimuvõitlusele tegutsedes erakondade-üleselt. Üleriigilises koostöös seisab Maakogu kogukondlikult vastu erakondlikule vastutamatusele, parteilistes toiduahelates levivale korruptsioonile ning ärihuvide edendamisele kohalike kogukondade ja looduse kahjustamise arvelt.
4. Rahvaalgatusliku liikumisena ei registreeri Maakogu end juriidilise isikuna ega arenda majandustegevust. Oma eesmärkide saavutamise huvides võib Maakogu teha koostööd juriidilistest isikutest äriettevõtete ja vabaühendustega.
5. Maakogu asukoht on Eesti Vabariik, kontaktaadress e-post info@maakogu.ee
II MAAKOGU LÄHTESEISUKOHAD
6. Oma ülesehituses ja eesmärgipärases tegevuses lähtub Maakogu…:
6.1. …põlisrahvaste võõrandamatust õigusest otsustada oma maade, metsade ja vete saatuse üle. Eestis väljendub vastav ajalooline järjepidevus kohalike kogukondade liitude – kihelkondade otsustusõiguses oma kohaliku elukorralduse ja elukeskkonna üle;
6.2. …tõsiasjast, et kihelkonnad on täna ainsad täpsemalt määratletavad territoriaalsed üksused, mille järgi saab Eestis piiritleda põlisrahva jaotumist erinevate identiteetide, keelte ja pärimuskultuuridega kogukondadeks; 1
Eesti Maakogu seadumus/põhikiri
6.3. …21.02.1918 iseseisvusmanifestis „Manifest Eestimaa rahwastele“ deklareeritud põhimõtetest ning Maakogu loomisel kehtiva Eesti Vabariigi Põhiseaduse vaimust;
6.4. …veendumusest, et eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise tagamine läbi aegade on Eesti Vabariigi olemasolu peamine mõte ja eesmärk, mille saavutamiseks tuleb ühtlasi tagada meie elukeskkonna ning kohalike kogukondlike identiteetide säilimine;
6.5. …veendumusest, et 7.09.2007 ÜRO Peaassambleel vastu võetud „Põlisrahvaste õiguste deklaratsioon“ laieneb ka Eesti põlisrahvale;
6.6. …veendumusest, et Eesti on teiste rahvusriikidega sarnaselt unikaalne, kaitset vajav ökosüsteem, mille tahtlik kahjustamine on kuritegu kogu planeedi elurikkuse ja kogu inimkonna kultuuripärandi vastu;
6.7. …subsidiaarsusrintsiibist ehk lähimuspõhimõttest, mis tähendab et kõik otsused peavad alati lähtuma tasandilt, mis on võimalikult lähedal inimestele ja kogukondadele, kelle elu need otsused esmajärjekorras mõjutavad. Ainult peremehetunne võimaldab langetada piisavalt vastutustundlikke otsuseid, et kohalikud kogukonnad saaksid nende otsuste tagajärgedega kohapeal edasi elada.
6.8. …soovitustest ja teadmusest, mida Eesti teadus- ja kultuuritegelased pakuvad Maakogule vabatahtliku Nõukoja kaudu, lahendamaks eriteadmisi nõudvaid küsimusi;
II MAAKOGU KIHELKONNAKOGUD JA USALDUSISIKUD
7. Maakogu koosneb füüsilistest isikutest, kes on Maakogusse valitud kogukondade usaldusisikutena majoritaarsel printsiibil – lähtudes Eesti kihelkondlikust jaotusest1.
8. Maakogusse usaldusisiku valimiseks ja ühiseesmärkide kohapealseks teostamiseks saab iga kihelkonna aktiivsem rahvas moodustada oma kohaliku kihelkonnakogu ja valida kihelkonnakogu liikmete hulgast Maakogusse ühe usaldusisiku esindama oma kihelkonna kogukondade tahet. Kihelkonnakogu asutamiskoosolekul osalejate hulk ei ole piiratud. Asutamise ja usaldusisiku valimise võib vormistada ühe dokumendina, kus peavad sisalduma asutajate nimed, allkirjastatud asutamisotsus, usaldusisiku valimise korral ka valituks osutunu nimi, e-posti aadress, telefon ning valitu allkirjastatud nõusolek tema valimiseks. Iga kihelkonnakogu otsustab ise, kas usaldusisikule valitakse ka asetäitja(d) või tohib usaldusisik vajadusel ise endale asetäitja volitada. Asetäitja peab olema sama kihelkonnakogu liige. Asutamist ning usaldusisiku (ja tema asetäitja) valimist kinnitava(te) protokolli(de) koopia(d) saadetakse e-postile info@maakogu.ee või edastatakse paberil Maakogu eestseisusele.
9. Kihelkonnakoguga saab liituda igaüks, kes jagab Maakogu lähteseisukohti, soovib kaasa aidata selle eesmärkide saavutamisele, tunneb (sõltumata sissekirjutuse aadressist) enda kokkukuuluvust antud kihelkonnaga ning kelle liitumine ei tekita teistes kihelkonnakogu liikmetes vastuseisu.
10. Iga usaldusisik saab Maakogus esindada vaid ühte kihelkonda. Usaldusisik vahendab oma kihelkonna tahet Maakogule, teavitab oma kihelkonna rahvast Maakogu tegevustest ja enda tegevustest seal, kaasab kihelkonna rahvast organisatsiooni ühistegevusse ning lähtub Maakogu koosolekuil hääletades teda valinud kihelkonnakogu ja Eesti kui terviku huvidest.
11. Kihelkonnakogu usaldusisikuks saavad kandideerida vähemalt 21 aastased sama kihelkonnakogu liikmed. Huvide konflikti vältimiseks ei saa kihelkonnakogu usaldusisik ühtlasi olla Euroopa Parlamendi ega Riigikogu liige, Vabariigi-, valla- või linnavalitsuse liige, erakonna volikogu või keskjuhatuse liige ega Riigikogu valimistele registreeritud kandidaat. Usaldusisikuks saab valida KOV volikogu liikme, kes pole KOV volikogu esimees. Usaldusisikuna Maakogusse valitav võib samas vabalt olla ükskõik millise erakonna, ühingu või liikumise liige, riikliku institutsiooni töötaja, nõuandva õigusega kogude liige (linnaosakogud, osavallakogud, komisjonid) jms. Maakogu infovahetuses ja aruteludes pole lubatud tegeleda erakondliku agitatsiooniga. Kihelkonnakogu võib oma usaldusisiku igal ajal ümber valida. Usaldusisiku valimise konkreetne vorm (kuni liisu tõmbamiseni) on iga kihelkonnakogu enda otsustada. Usaldusisiku valimistel saavad osaleda vähemalt 18 aastased sama kihelkonnakogu liikmed.
12. Muudes küsimustes korraldavad kihelkonnakogud oma ülesehitust, tööd, juhtimist ja kodukorda iseseisvalt, lähtudes liikmete koosolekute otsustest. Juriidilise isikuna loodud kihelkonnakogu ning kihelkonnakogu juurde loodud juriidiline isik ei saa oma põhikirjas sätestada punkte, mis esitaks kihelkonnakogu liikmeile Maakogu seadumuse/põhikirjaga või sama kihelkonnakogu kodukorraga vastuollu minevaid nõudmisi.
13. Kihelkonnakogude kohalik tegevus on eelkõige enda kihelkonna hea käekäigu eest seismine. Selleks teostatakse Põhiseaduse vaimust lähtuvat ühisjärelvalvet, et kohaliku omavalitsuse, erakondade ja riigi tegevus või tegevusetus kohalike kogukondade eluolu ei kahjustaks. Lisaks panustatakse kogukondade julgeoleku tagamisse hädaolukordade ja kriiside puhuks, kohaliku kultuuripärandi ja looduse säilimisse ning teistesse sihtidesse, mis on kihelkonnakogude poolt püstitatud. Rahvalt ja kihelkonnakogu liikmeilt kogunenud mured, küsimused ja ettepanekud tõstetakse avalikkuse ja võimude ette Maakogu toel, vajadusel korraldades selleks kihelkondlikke või üleriigilisi ühiseid aktsioone ja üritusi. Probleemide puhul ei keskenduta niivõrd üksikjuhtumeile, kuivõrd neid koondavaile üldistustele. Konkreetsemad tegevuskavad töötatakse välja Maakogu ja kihelkonnakogude koostöös.
14. Maakogu tunnustab neid kohalike kogukondade esindusi, mis on juba enne Maakogu loodud ja üldjoontes kihelkonnakogudega samadel põhimõtetel seismas kohaliku rahva huvide eest. Nende kogukondade soovil arvestab Maakogu nende poolt endale valitud esindajatega ja teeb nendega koostööd samadel alustel, nagu kõigi kihelkonnakogude ja nende usaldusisikutega.
III MAAKOGU TÖÖKORRALDUS
15. Maakogu töövormiks on usaldusisikute korralised (2 korda aastas) ning erakorralised üldkoosolekud. Neil vastu võetud otsustest lähtudes korraldatakse kihelkonnakogude ja Maakogu ühistegevusi. Erakorralisi üldkoosolekuid saab läbi viia ka elektrooniliselt, hääletamise korraldamisega nii, et iga usaldusisiku hääletamisotsus on kõigile teistele usaldusisikutele nähtav. Üldkoosolekute otsused langetatakse hääletamisega. Otsus peab selle vastuvõtmiseks koguma vähemalt 70% koosolekul esindatud häältest. Igal usaldusisikul on hääletamisel üks hääl. Usaldusisik ei saa hääletada tema enda isikut puudutaval hääletamisel. Kõigi Maakoguga seotud isikuvalimiste tulemusi otsustatakse liht-häälteenamusega. Kui isikuvalimistel on vähemalt kaks enim hääli saanud kandidaati kogunud võrdsel hulgal hääli, otsustab valimistulemuse nende vaheline liisu tõmbamine.
16. Kõigil usaldusisikuil on õigus teha ettepanekuid Maakogu üldkoosolekute päevakorra, Maakogu aruteluteemade, töökavade, isikuvalimiste, juba valitud isikute ümbervalimise ja Maakogu seadumuse/põhikirja muutmise osas. Samuti õigus saada Maakogu eestseisuselt infot kõige kohta, mis puutub Maakogu töösse.
17. Maakogul on valitav eestseisus, mis koordineerib kihelkonnakogude ühistegevust ning korraldab ja kutsub kokku Maakogu üldkoosolekuid, teeb koostööd Maakogu nõukoja ja toimkondadega, teavitab liikmeskonda, esindab Maakogu suhtlemisel meedia ja avalikkusega ning planeerib, juhendab ja kontrollib Maakogu abistavate juriidilis(t)e isiku(te) tööd üldkoosolekute otsustest lähtuvalt. Eestseisuse liikmed jagavad töölõigud omavahel iseseisvalt.
18. Eesti erinevatele osadele võrdsema esindatuse tagamiseks valitakse Maakogu eestseisusesse üks esindaja igast maakonnast. Maakondlike esindajate valimisel lähtutakse taotluslikult Tartu Rahulepingu järel moodustatud maakondade piiridest, mis ühtisid kihelkondade piiridega. Eestseisuse liikmed võivad endale nimetada asetäitjaid.
20. Eestseisuse liige valitakse kolmeks aastaks ja selle perioodi lõppedes võib teda tagasi valida. Eestseisuse liikme võib üldkoosoleku otsusega või vastava maakonna usaldusisikute otsusega igal ajal tagasi kutsuda. Tagasikutsutu asemele peavad vastava maakonna usaldusisikud esitama uue kandidaadi enda hulgast.
21. Eestseisuse töövormiks on eestseisuse koosolekud, mis võivad vajadusel toimuda ka elektrooniliselt. Koosoleku otsuseid langetatakse hääletades. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 70% häältest, kusjuures igal eestseisusese liikmel on üks hääl. Eestseisus võib oma töösse kaasata nõuandva hääleõigusega Maakogu Nõukoja esindajaid.
22. Eestseisus valib oma liikmete hulgast eestseisuse juhataja (vanema) ja tema asetäitja. Juhataja korraldab eestseisuse tööd, on eestseisuse kontaktisik Maakogu sisemisel suhtlemisel ja kõneisik välissuhtlemisel. Info mida juhataja kommunikeerib, peab kajastama Maakogu ja eestseisuse seisukohti. Juhataja valimine on salajane, kui seda nõuab vähemalt üks eestseisuse liige. Valimise tulemuse otsustab lihthäälteenamus. Kui vähemalt kaks enim hääli kogunud kandidaati on saanud võrdsel 4
Eesti Maakogu seadumus/põhikiri
hulgal hääli, otsustab valimistulemuse liisu tõmbamine. Eestseisus võib oma juhataja igal ajal ümber valida.
23. Kõik usaldusisikud kohustuvad järgima Maakogu seadumust/põhikirja. Kui mõni usaldusisik ei vasta (enam) seadumuse/põhikirja nõuetele, peavad vastava maakonna usaldusisikud või Maakogu eestseisus tema volitused tühistama. Vastav kihelkonnakogu peab valima endale Maakogusse uue usaldusisiku.
24. Maakogu võib seadumust/põhikirja oma üldkoosoleku otsusega täiendada ja muuta.
IV LÕPPSÄTTED
25. Maakogu ei saa liit(ud)a teiste organisatsioonidega. Maakogu tegevust saab peatada või lõpetada, kui selle poolt on vähemalt 80% kõigist Maakogusse valitud usaldusisikuist.
26. Maakogu tegevuse peatamisel või lõpetamisel määrab üldkoosolek ühe eestseisuse liikme, kellest saab Maakogu intellektuaalsete ja aineliste varade hoidja.
V RAKENDUSSÄTTED
27. Maakogu seadumuse/põhikirja lahutamatuks osaks on selle lisana Maakogu ülesehituses kasutatav maakondlik jaotus – kaart ja kihelkondade loetelu (Lisa 1);
28. Käesolev Maakogu seadumuse/põhikirja algvariant on kinnitatud Maakogu asutamisel, Juurus, mihklipäeval, 29.09.2018.a., asutamiskoosolekust osavõtnute allkirjadega ja allakirjutanud käsitlevad seda Maakogu asutamislepinguna.
VI MAAKOGU ASUTAJAD
Maakogu asutajate nimekiri on lisas 2.
LISA 1.
Maakogu ülesehituses kasutatav kihelkondlik ja maakondlik jaotus – kaardid:
sh Tallinn, 13 - 19 sh Tartu, 87 - 90
Maakogu ülesehituses kasutatav kihelkondlik ja maakondlik jaotus – loetelu:
Harjumaa -
1 Hageri; 2 Harju-Jaani; 3 Harju-Madise; 4 Juuru; 5 Jõelähtme; 6 Jüri; 7 Keila ; 8 Kose; 9 Kuusalu; 10 Nissi; 11 Rapla; 12 Risti;
sh Tallinn: 13 Tallinn I (Haabersti); 14 Tallinn II (Kesklinn); 15 Tallinn III (Kristiine ja Põhja-Tallinn); 16 Tallinn IV (Lasnamäe); 17 Tallinn V (Mustamäe); 18 Tallinn VI (Nõmme/Pääsküla); 19 Tallinn VII (Pirita)
Järvamaa -
20 Ambla; 21 Anna; 22 Järva-Jaani; 23 Järva-Madise; 24 Koeru; 25 Paide; 26 Peetri; 27 Türi
Läänemaa (sh Hiiumaa)-
28 Emmaste; 29 Haapsalu; 30 Hanila; 31 Karuse; 32 Kirbla; 33 Kullamaa; 34 Käina; 35 Lihula; 36 Lääne-Nigula; 37 Martna; 38 Mihkli; 39 Märjamaa; 40 Noarootsi; 41 Pühalepa; 42 Reigi; 43 Ridala; 44 Vormsi; 45 Vigala; 46 Varbla
Pärnumaa -
47 Audru; 48 Halliste (koos Ruhjaga); 49 Häädemeeste (koos Salatsiga); 50 Karksi; 51 Kihnu;
sh Pärnu-Eliisabeti: 52 Pärnu I (Kesklinn, Mai, Raeküla); 53 Pärnu II (Vana-Pärnu, Ülejõe, Rääma); 54 Pärnu III (Pärnu-Eliisabeti linnapiiridest väljapoole jääv osa);
55 Pärnu-Jaagupi; 56 Saarde; 57 Tori; 58 Tõstamaa; 59 Vändra
Saaremaa -
60 Anseküla; 61 Jämaja; 62 Jaani; 63 Muhu; 64 Pöide; 65 Kaarma; 66 Karja; 67 Kärla; 68 Kihelkonna; 69 Mustjala; 70 Püha; 71 Ruhnu; 72 Valjala
Tartumaa -
73 Avinurme; 74 Kambja; 75 Kodavere; 76 Kursi; 77 Laiuse; 78 Maarja-Magdaleena; 79 Nõo; 80 Otepää; 81 Palamuse; 82 Puhja; 83 Rannu; 84 Rõngu; 85 Sangaste;
sh Tartu-Maarja: 87 Tartu I (Raadi, Ülejõe, Jaama); 88 Tartu II (Supilinn, Kesklinn, Karlova); 89 Tartu III (Tähtvere, Veeriku, Räni, Ropka, Tammelinn); 90 Tartu IV (Tartu-Maarja linnapiiridest väljapoole jääv osa)
91 Torma; 92 Võnnu; 93 Äksi
Viljandimaa -
94 Helme; 95 Kolga-Jaani; 96 Kõpu; 97 Paistu; 98 Pilistvere; 99 Põltsamaa; 100 Suure-Jaani; 101 Tarvastu;
sh Viljandi: 102 Viljandi I (linna piirides); 103 Viljandi II (linnast väljapoole jääv osa)
Virumaa -
104 Alutaguse/Vaivara; 105 Haljala; 106 Iisaku; 107 Jõhvi; 108 Kadrina; 109 Lüganuse;
sh Narva: 110 Narva I (Kerese tn-st põhja, sh Kudruküla); 111 Narva II (Kerese tn-st lõunasse, sh Olgina);
112 Rakvere; 113 Simuna; 114 Viru-Jaagupi; 115 Viru-Nigula; 116 Väike-Maarja
Võrumaa, sh. Setomaa (Petserimaa) ja Valga-
117 Hargla; 118 Kanepi; 119 Karula; 120 Põlva; 121 Räpina; 122 Urvaste; 123 Vastseliina; 124 Rõuge/Haani; 125 Rõuge; 126 Rõuge/Võru; 127 Valga (koos Lukega); Setomaa: 128
I MAAKOGU OLEMUS JA EESMÄRGID
1. Maakogu esindab kihelkondade kaudu põlisrahvaste väärtustele ja õigustele toetuva Eesti rahva ühist tahet. Maakogu eesmärk on selle ühise tahte kuuldavaks tegemine nii, et sellega arvestataks Eesti Vabariigi juhtimisel.
2. Vabatahtliku organisatsioonina ühendab Maakogu kihelkonnakogude kaudu kõiki Eesti inimesi, kes tähtsustavad põlisrahvaile omaseid väärtusi ning on valmis seisma Eesti põlisrahva ajalooliste õiguste ja eluliste huvide eest. Lähtudes Eesti Põhiseaduse vaimust tegutseb Maakogu kihelkonnakogude liiduna selle nimel, et tagada Eesti maa, rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade, kindlustada Eesti Vabariigi kestlikkus ning kõigi selle elanike võimalikult head käekäiku.
3. Kogukondliku poliitilise aktiivsuse platvormina lähtub Maakogu põlisrahvaste õigusest määrata ise enda ja oma maa saatust. Maakogu toetab teadmistepõhist ja vastutustundlikku riigivalitsemist ning vastandub parteilisele võimuvõitlusele tegutsedes erakondade-üleselt. Üleriigilises koostöös seisab Maakogu kogukondlikult vastu erakondlikule vastutamatusele, parteilistes toiduahelates levivale korruptsioonile ning ärihuvide edendamisele kohalike kogukondade ja looduse kahjustamise arvelt.
4. Rahvaalgatusliku liikumisena ei registreeri Maakogu end juriidilise isikuna ega arenda majandustegevust. Oma eesmärkide saavutamise huvides võib Maakogu teha koostööd juriidilistest isikutest äriettevõtete ja vabaühendustega.
5. Maakogu asukoht on Eesti Vabariik, kontaktaadress e-post info@maakogu.ee
II MAAKOGU LÄHTESEISUKOHAD
6. Oma ülesehituses ja eesmärgipärases tegevuses lähtub Maakogu…:
6.1. …põlisrahvaste võõrandamatust õigusest otsustada oma maade, metsade ja vete saatuse üle. Eestis väljendub vastav ajalooline järjepidevus kohalike kogukondade liitude – kihelkondade otsustusõiguses oma kohaliku elukorralduse ja elukeskkonna üle;
6.2. …tõsiasjast, et kihelkonnad on täna ainsad täpsemalt määratletavad territoriaalsed üksused, mille järgi saab Eestis piiritleda põlisrahva jaotumist erinevate identiteetide, keelte ja pärimuskultuuridega kogukondadeks; 1
Eesti Maakogu seadumus/põhikiri
6.3. …21.02.1918 iseseisvusmanifestis „Manifest Eestimaa rahwastele“ deklareeritud põhimõtetest ning Maakogu loomisel kehtiva Eesti Vabariigi Põhiseaduse vaimust;
6.4. …veendumusest, et eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise tagamine läbi aegade on Eesti Vabariigi olemasolu peamine mõte ja eesmärk, mille saavutamiseks tuleb ühtlasi tagada meie elukeskkonna ning kohalike kogukondlike identiteetide säilimine;
6.5. …veendumusest, et 7.09.2007 ÜRO Peaassambleel vastu võetud „Põlisrahvaste õiguste deklaratsioon“ laieneb ka Eesti põlisrahvale;
6.6. …veendumusest, et Eesti on teiste rahvusriikidega sarnaselt unikaalne, kaitset vajav ökosüsteem, mille tahtlik kahjustamine on kuritegu kogu planeedi elurikkuse ja kogu inimkonna kultuuripärandi vastu;
6.7. …subsidiaarsusrintsiibist ehk lähimuspõhimõttest, mis tähendab et kõik otsused peavad alati lähtuma tasandilt, mis on võimalikult lähedal inimestele ja kogukondadele, kelle elu need otsused esmajärjekorras mõjutavad. Ainult peremehetunne võimaldab langetada piisavalt vastutustundlikke otsuseid, et kohalikud kogukonnad saaksid nende otsuste tagajärgedega kohapeal edasi elada.
6.8. …soovitustest ja teadmusest, mida Eesti teadus- ja kultuuritegelased pakuvad Maakogule vabatahtliku Nõukoja kaudu, lahendamaks eriteadmisi nõudvaid küsimusi;
II MAAKOGU KIHELKONNAKOGUD JA USALDUSISIKUD
7. Maakogu koosneb füüsilistest isikutest, kes on Maakogusse valitud kogukondade usaldusisikutena majoritaarsel printsiibil – lähtudes Eesti kihelkondlikust jaotusest1.
8. Maakogusse usaldusisiku valimiseks ja ühiseesmärkide kohapealseks teostamiseks saab iga kihelkonna aktiivsem rahvas moodustada oma kohaliku kihelkonnakogu ja valida kihelkonnakogu liikmete hulgast Maakogusse ühe usaldusisiku esindama oma kihelkonna kogukondade tahet. Kihelkonnakogu asutamiskoosolekul osalejate hulk ei ole piiratud. Asutamise ja usaldusisiku valimise võib vormistada ühe dokumendina, kus peavad sisalduma asutajate nimed, allkirjastatud asutamisotsus, usaldusisiku valimise korral ka valituks osutunu nimi, e-posti aadress, telefon ning valitu allkirjastatud nõusolek tema valimiseks. Iga kihelkonnakogu otsustab ise, kas usaldusisikule valitakse ka asetäitja(d) või tohib usaldusisik vajadusel ise endale asetäitja volitada. Asetäitja peab olema sama kihelkonnakogu liige. Asutamist ning usaldusisiku (ja tema asetäitja) valimist kinnitava(te) protokolli(de) koopia(d) saadetakse e-postile info@maakogu.ee või edastatakse paberil Maakogu eestseisusele.
9. Kihelkonnakoguga saab liituda igaüks, kes jagab Maakogu lähteseisukohti, soovib kaasa aidata selle eesmärkide saavutamisele, tunneb (sõltumata sissekirjutuse aadressist) enda kokkukuuluvust antud kihelkonnaga ning kelle liitumine ei tekita teistes kihelkonnakogu liikmetes vastuseisu.
10. Iga usaldusisik saab Maakogus esindada vaid ühte kihelkonda. Usaldusisik vahendab oma kihelkonna tahet Maakogule, teavitab oma kihelkonna rahvast Maakogu tegevustest ja enda tegevustest seal, kaasab kihelkonna rahvast organisatsiooni ühistegevusse ning lähtub Maakogu koosolekuil hääletades teda valinud kihelkonnakogu ja Eesti kui terviku huvidest.
11. Kihelkonnakogu usaldusisikuks saavad kandideerida vähemalt 21 aastased sama kihelkonnakogu liikmed. Huvide konflikti vältimiseks ei saa kihelkonnakogu usaldusisik ühtlasi olla Euroopa Parlamendi ega Riigikogu liige, Vabariigi-, valla- või linnavalitsuse liige, erakonna volikogu või keskjuhatuse liige ega Riigikogu valimistele registreeritud kandidaat. Usaldusisikuks saab valida KOV volikogu liikme, kes pole KOV volikogu esimees. Usaldusisikuna Maakogusse valitav võib samas vabalt olla ükskõik millise erakonna, ühingu või liikumise liige, riikliku institutsiooni töötaja, nõuandva õigusega kogude liige (linnaosakogud, osavallakogud, komisjonid) jms. Maakogu infovahetuses ja aruteludes pole lubatud tegeleda erakondliku agitatsiooniga. Kihelkonnakogu võib oma usaldusisiku igal ajal ümber valida. Usaldusisiku valimise konkreetne vorm (kuni liisu tõmbamiseni) on iga kihelkonnakogu enda otsustada. Usaldusisiku valimistel saavad osaleda vähemalt 18 aastased sama kihelkonnakogu liikmed.
12. Muudes küsimustes korraldavad kihelkonnakogud oma ülesehitust, tööd, juhtimist ja kodukorda iseseisvalt, lähtudes liikmete koosolekute otsustest. Juriidilise isikuna loodud kihelkonnakogu ning kihelkonnakogu juurde loodud juriidiline isik ei saa oma põhikirjas sätestada punkte, mis esitaks kihelkonnakogu liikmeile Maakogu seadumuse/põhikirjaga või sama kihelkonnakogu kodukorraga vastuollu minevaid nõudmisi.
13. Kihelkonnakogude kohalik tegevus on eelkõige enda kihelkonna hea käekäigu eest seismine. Selleks teostatakse Põhiseaduse vaimust lähtuvat ühisjärelvalvet, et kohaliku omavalitsuse, erakondade ja riigi tegevus või tegevusetus kohalike kogukondade eluolu ei kahjustaks. Lisaks panustatakse kogukondade julgeoleku tagamisse hädaolukordade ja kriiside puhuks, kohaliku kultuuripärandi ja looduse säilimisse ning teistesse sihtidesse, mis on kihelkonnakogude poolt püstitatud. Rahvalt ja kihelkonnakogu liikmeilt kogunenud mured, küsimused ja ettepanekud tõstetakse avalikkuse ja võimude ette Maakogu toel, vajadusel korraldades selleks kihelkondlikke või üleriigilisi ühiseid aktsioone ja üritusi. Probleemide puhul ei keskenduta niivõrd üksikjuhtumeile, kuivõrd neid koondavaile üldistustele. Konkreetsemad tegevuskavad töötatakse välja Maakogu ja kihelkonnakogude koostöös.
14. Maakogu tunnustab neid kohalike kogukondade esindusi, mis on juba enne Maakogu loodud ja üldjoontes kihelkonnakogudega samadel põhimõtetel seismas kohaliku rahva huvide eest. Nende kogukondade soovil arvestab Maakogu nende poolt endale valitud esindajatega ja teeb nendega koostööd samadel alustel, nagu kõigi kihelkonnakogude ja nende usaldusisikutega.
III MAAKOGU TÖÖKORRALDUS
15. Maakogu töövormiks on usaldusisikute korralised (2 korda aastas) ning erakorralised üldkoosolekud. Neil vastu võetud otsustest lähtudes korraldatakse kihelkonnakogude ja Maakogu ühistegevusi. Erakorralisi üldkoosolekuid saab läbi viia ka elektrooniliselt, hääletamise korraldamisega nii, et iga usaldusisiku hääletamisotsus on kõigile teistele usaldusisikutele nähtav. Üldkoosolekute otsused langetatakse hääletamisega. Otsus peab selle vastuvõtmiseks koguma vähemalt 70% koosolekul esindatud häältest. Igal usaldusisikul on hääletamisel üks hääl. Usaldusisik ei saa hääletada tema enda isikut puudutaval hääletamisel. Kõigi Maakoguga seotud isikuvalimiste tulemusi otsustatakse liht-häälteenamusega. Kui isikuvalimistel on vähemalt kaks enim hääli saanud kandidaati kogunud võrdsel hulgal hääli, otsustab valimistulemuse nende vaheline liisu tõmbamine.
16. Kõigil usaldusisikuil on õigus teha ettepanekuid Maakogu üldkoosolekute päevakorra, Maakogu aruteluteemade, töökavade, isikuvalimiste, juba valitud isikute ümbervalimise ja Maakogu seadumuse/põhikirja muutmise osas. Samuti õigus saada Maakogu eestseisuselt infot kõige kohta, mis puutub Maakogu töösse.
17. Maakogul on valitav eestseisus, mis koordineerib kihelkonnakogude ühistegevust ning korraldab ja kutsub kokku Maakogu üldkoosolekuid, teeb koostööd Maakogu nõukoja ja toimkondadega, teavitab liikmeskonda, esindab Maakogu suhtlemisel meedia ja avalikkusega ning planeerib, juhendab ja kontrollib Maakogu abistavate juriidilis(t)e isiku(te) tööd üldkoosolekute otsustest lähtuvalt. Eestseisuse liikmed jagavad töölõigud omavahel iseseisvalt.
18. Eesti erinevatele osadele võrdsema esindatuse tagamiseks valitakse Maakogu eestseisusesse üks esindaja igast maakonnast. Maakondlike esindajate valimisel lähtutakse taotluslikult Tartu Rahulepingu järel moodustatud maakondade piiridest, mis ühtisid kihelkondade piiridega. Eestseisuse liikmed võivad endale nimetada asetäitjaid.
20. Eestseisuse liige valitakse kolmeks aastaks ja selle perioodi lõppedes võib teda tagasi valida. Eestseisuse liikme võib üldkoosoleku otsusega või vastava maakonna usaldusisikute otsusega igal ajal tagasi kutsuda. Tagasikutsutu asemele peavad vastava maakonna usaldusisikud esitama uue kandidaadi enda hulgast.
21. Eestseisuse töövormiks on eestseisuse koosolekud, mis võivad vajadusel toimuda ka elektrooniliselt. Koosoleku otsuseid langetatakse hääletades. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 70% häältest, kusjuures igal eestseisusese liikmel on üks hääl. Eestseisus võib oma töösse kaasata nõuandva hääleõigusega Maakogu Nõukoja esindajaid.
22. Eestseisus valib oma liikmete hulgast eestseisuse juhataja (vanema) ja tema asetäitja. Juhataja korraldab eestseisuse tööd, on eestseisuse kontaktisik Maakogu sisemisel suhtlemisel ja kõneisik välissuhtlemisel. Info mida juhataja kommunikeerib, peab kajastama Maakogu ja eestseisuse seisukohti. Juhataja valimine on salajane, kui seda nõuab vähemalt üks eestseisuse liige. Valimise tulemuse otsustab lihthäälteenamus. Kui vähemalt kaks enim hääli kogunud kandidaati on saanud võrdsel 4
Eesti Maakogu seadumus/põhikiri
hulgal hääli, otsustab valimistulemuse liisu tõmbamine. Eestseisus võib oma juhataja igal ajal ümber valida.
23. Kõik usaldusisikud kohustuvad järgima Maakogu seadumust/põhikirja. Kui mõni usaldusisik ei vasta (enam) seadumuse/põhikirja nõuetele, peavad vastava maakonna usaldusisikud või Maakogu eestseisus tema volitused tühistama. Vastav kihelkonnakogu peab valima endale Maakogusse uue usaldusisiku.
24. Maakogu võib seadumust/põhikirja oma üldkoosoleku otsusega täiendada ja muuta.
IV LÕPPSÄTTED
25. Maakogu ei saa liit(ud)a teiste organisatsioonidega. Maakogu tegevust saab peatada või lõpetada, kui selle poolt on vähemalt 80% kõigist Maakogusse valitud usaldusisikuist.
26. Maakogu tegevuse peatamisel või lõpetamisel määrab üldkoosolek ühe eestseisuse liikme, kellest saab Maakogu intellektuaalsete ja aineliste varade hoidja.
V RAKENDUSSÄTTED
27. Maakogu seadumuse/põhikirja lahutamatuks osaks on selle lisana Maakogu ülesehituses kasutatav maakondlik jaotus – kaart ja kihelkondade loetelu (Lisa 1);
28. Käesolev Maakogu seadumuse/põhikirja algvariant on kinnitatud Maakogu asutamisel, Juurus, mihklipäeval, 29.09.2018.a., asutamiskoosolekust osavõtnute allkirjadega ja allakirjutanud käsitlevad seda Maakogu asutamislepinguna.
VI MAAKOGU ASUTAJAD
Maakogu asutajate nimekiri on lisas 2.
LISA 1.
Maakogu ülesehituses kasutatav kihelkondlik ja maakondlik jaotus – kaardid:
sh Tallinn, 13 - 19 sh Tartu, 87 - 90
Maakogu ülesehituses kasutatav kihelkondlik ja maakondlik jaotus – loetelu:
Harjumaa -
1 Hageri; 2 Harju-Jaani; 3 Harju-Madise; 4 Juuru; 5 Jõelähtme; 6 Jüri; 7 Keila ; 8 Kose; 9 Kuusalu; 10 Nissi; 11 Rapla; 12 Risti;
sh Tallinn: 13 Tallinn I (Haabersti); 14 Tallinn II (Kesklinn); 15 Tallinn III (Kristiine ja Põhja-Tallinn); 16 Tallinn IV (Lasnamäe); 17 Tallinn V (Mustamäe); 18 Tallinn VI (Nõmme/Pääsküla); 19 Tallinn VII (Pirita)
Järvamaa -
20 Ambla; 21 Anna; 22 Järva-Jaani; 23 Järva-Madise; 24 Koeru; 25 Paide; 26 Peetri; 27 Türi
Läänemaa (sh Hiiumaa)-
28 Emmaste; 29 Haapsalu; 30 Hanila; 31 Karuse; 32 Kirbla; 33 Kullamaa; 34 Käina; 35 Lihula; 36 Lääne-Nigula; 37 Martna; 38 Mihkli; 39 Märjamaa; 40 Noarootsi; 41 Pühalepa; 42 Reigi; 43 Ridala; 44 Vormsi; 45 Vigala; 46 Varbla
Pärnumaa -
47 Audru; 48 Halliste (koos Ruhjaga); 49 Häädemeeste (koos Salatsiga); 50 Karksi; 51 Kihnu;
sh Pärnu-Eliisabeti: 52 Pärnu I (Kesklinn, Mai, Raeküla); 53 Pärnu II (Vana-Pärnu, Ülejõe, Rääma); 54 Pärnu III (Pärnu-Eliisabeti linnapiiridest väljapoole jääv osa);
55 Pärnu-Jaagupi; 56 Saarde; 57 Tori; 58 Tõstamaa; 59 Vändra
Saaremaa -
60 Anseküla; 61 Jämaja; 62 Jaani; 63 Muhu; 64 Pöide; 65 Kaarma; 66 Karja; 67 Kärla; 68 Kihelkonna; 69 Mustjala; 70 Püha; 71 Ruhnu; 72 Valjala
Tartumaa -
73 Avinurme; 74 Kambja; 75 Kodavere; 76 Kursi; 77 Laiuse; 78 Maarja-Magdaleena; 79 Nõo; 80 Otepää; 81 Palamuse; 82 Puhja; 83 Rannu; 84 Rõngu; 85 Sangaste;
sh Tartu-Maarja: 87 Tartu I (Raadi, Ülejõe, Jaama); 88 Tartu II (Supilinn, Kesklinn, Karlova); 89 Tartu III (Tähtvere, Veeriku, Räni, Ropka, Tammelinn); 90 Tartu IV (Tartu-Maarja linnapiiridest väljapoole jääv osa)
91 Torma; 92 Võnnu; 93 Äksi
Viljandimaa -
94 Helme; 95 Kolga-Jaani; 96 Kõpu; 97 Paistu; 98 Pilistvere; 99 Põltsamaa; 100 Suure-Jaani; 101 Tarvastu;
sh Viljandi: 102 Viljandi I (linna piirides); 103 Viljandi II (linnast väljapoole jääv osa)
Virumaa -
104 Alutaguse/Vaivara; 105 Haljala; 106 Iisaku; 107 Jõhvi; 108 Kadrina; 109 Lüganuse;
sh Narva: 110 Narva I (Kerese tn-st põhja, sh Kudruküla); 111 Narva II (Kerese tn-st lõunasse, sh Olgina);
112 Rakvere; 113 Simuna; 114 Viru-Jaagupi; 115 Viru-Nigula; 116 Väike-Maarja
Võrumaa, sh. Setomaa (Petserimaa) ja Valga-
117 Hargla; 118 Kanepi; 119 Karula; 120 Põlva; 121 Räpina; 122 Urvaste; 123 Vastseliina; 124 Rõuge/Haani; 125 Rõuge; 126 Rõuge/Võru; 127 Valga (koos Lukega); Setomaa: 128