Eesti Maakogu
maakogu@maakogu.ee
12. jaanuaril 2019.a.
Virumaa kihelkonnakogude esindaja Eesti Maakogule eestikeelsest haridusest Ida-Virumaal.
Ida-Virumaa rahvaarv on 140 389 elanikku, neist eestlasi umb. 16% ehk 22 462 inimest. Eestlaste osakaal Ida-Virumaa rahvastikus kahaneb pidevalt põhiliselt väljarände tõttu. Võrdluseks: nõukaaja lõpuks oli Ida-Virumaal eestlasi umbes 50 000 ehk 25 % rahvastikust.
Ida-Virumaal tegutseb 39 üldhariduskooli, neist 12 eesti õppekeelega ja 7 kakskeelset. Eestikeelseid gümnaasiume on praegu neli (Toila Gümnaasium, Iisaku Gümnaasium, Kohtla-Järve Järve Gümnaasium, Narv Eesti Gümnaasium) ja kakskeelseid (eestlastega) gümnaasiume on kaks (Kiviõli I Keskkool ja Jõhvi Gümnaasium). Lähiaastatel väheneb koolide arv, sh. jääb vähemaks eestikeelseid koole. Aastaks 2023 on Ida-Virumaal rajatud 3 riigigümnaasiumi, neis kõigis jääb eestikeelsete õpilaste osakaal alla 50%, järgides koolide asukoha rahvuselist koosseisu. Eestikeelsed väikegümnaasiumid säilivad kahes maakohas – Toilas ja Iisakus.
Eestikeelse koolivõrgu reorganiseerimisest Ida-Virumaal.
Esilekerkinud probleemid:
Võimalikud lahendused Kohtla-Järvel:
Kohtla-Järve eestlaskond soovib, et uus Kohtla-Järvele rajatav riigigümnaasium oleks 100% eestikeelse õppekavaga. Haridusministeerium on avaldanud, et 60/40 mudel on mõeldud
venekeelsetele gümnaasiumidele vaheastmeks eestikeelsele haridusele üleminekul, seega on kohalike eestlaste tahe riikliku kavaga kooskõlas. Lähedal Jõhvi Gümnaasiumis on võimalik õppida ka 60/40 mudeli järgi, nii et vene emakeelega õpilastele jääb valikuvõimalus.
Kui Ida-Virumaal väheneb võimalus saada eestikeelses koolikeskkonnas gümnaasiumiharidust, siis kaob siinsete eestlaste jaoks turvatunne omakeelse elukeskkonna suhtes täielikult. Ida-Virumaa jookseb eestlastest tühjaks, mis on kogu riigi jaoks julgeolekurisk.
100% eestikeelse ning tugeva reaal- ja tehnilise kallakuga riigigümnaasiumi loomine meelitaks pikas perspektiivis siia õppima aga eesti keelt valdavaid noori ka teistest maakondadest, nt Lääne-Virumaalt ning motiveeriks enam vene emakeelega noori eesti keelt õppima ja kasutama. Eelpoolmainitu aitaks muuta Ida-Virumaa noori konkurentsivõimelisemaks hariduse omandamisel ja tööjõuturul.
Virumaa kihelkonnakogud toetavad 100% eestikeelse õppekavaga riigigümnaasiumi loomist Kohtla-Järvel ja Narva Eesti Gümnaasiumi säilitamist, et oleks tagatud eestikeelse ja –meelse koolihariduse andmine Ida-Virumaal. Kohalikku elu-, haridus-, ja kultuurikeskkonda puudutavaid, sh. keskkonda muutvaid küsimusi tohib nii omavalitsuse, ametkondade kui riigi tasandil otsustada ainult seal elavat kogukonda algusest peale võrdse partnerina kaasates ja kogukonna nõusolekul. Virumaa põlisrahva õigus omakeelsele koolikeskkonnale peab olema tagatud.
Virumaa kihelkonnakogude esindaja
Kaja Toikka
Lisaks saab lugeda:
https://arvamus.postimees.ee/6493347/mare-roosileht-meest-sonast-harga-sarvist-ehk-eestluse-sailimisest-kohtla-jarvel
https://pohjarannik.postimees.ee/6496170/eesti-lapsed-vajavad-eestikeelset-koolikeskkonda
https://www.err.ee/887690/katri-raik-eestlus-ida-virumaal-vajab-kaitset-ja-koosoppiv-kool-arendamist
https://www.err.ee/884191/erik-gamzejev-eestikeelne-gumnaasium-kui-eestluse-hoidja-ida-virumaal
https://www.err.ee/886504/ida-virumaal-on-riigigumnaasiumide-alternatiiviks-vaid-kaks-maakooli
https://www.postimees.ee/327408/maavanem-eestlaste-lahkumine-ida-virumaalt-on-ohtlik
maakogu@maakogu.ee
12. jaanuaril 2019.a.
Virumaa kihelkonnakogude esindaja Eesti Maakogule eestikeelsest haridusest Ida-Virumaal.
Ida-Virumaa rahvaarv on 140 389 elanikku, neist eestlasi umb. 16% ehk 22 462 inimest. Eestlaste osakaal Ida-Virumaa rahvastikus kahaneb pidevalt põhiliselt väljarände tõttu. Võrdluseks: nõukaaja lõpuks oli Ida-Virumaal eestlasi umbes 50 000 ehk 25 % rahvastikust.
Ida-Virumaal tegutseb 39 üldhariduskooli, neist 12 eesti õppekeelega ja 7 kakskeelset. Eestikeelseid gümnaasiume on praegu neli (Toila Gümnaasium, Iisaku Gümnaasium, Kohtla-Järve Järve Gümnaasium, Narv Eesti Gümnaasium) ja kakskeelseid (eestlastega) gümnaasiume on kaks (Kiviõli I Keskkool ja Jõhvi Gümnaasium). Lähiaastatel väheneb koolide arv, sh. jääb vähemaks eestikeelseid koole. Aastaks 2023 on Ida-Virumaal rajatud 3 riigigümnaasiumi, neis kõigis jääb eestikeelsete õpilaste osakaal alla 50%, järgides koolide asukoha rahvuselist koosseisu. Eestikeelsed väikegümnaasiumid säilivad kahes maakohas – Toilas ja Iisakus.
Eestikeelse koolivõrgu reorganiseerimisest Ida-Virumaal.
- Kiviõlis muudeti 2012.a. Kiviõli Vene Gümnaasium põhikooliks. Kiviõli I Keskkooli 100% eestikeelsele õppekavale lisati venekeelse kooli lõpetanute jaoks 60/40 eesti/venekeelne õppekava. Õpilaste arv Kiviõli I Keskkoolis on umb. 330, neist õpib gümnaasiumiastmes 73, kellest pooled õpivad 100% eestikeelsel õppekaval.
- Aastal 2013 muudeti Kohtla-Järve Ahtme linnaosas asuv kakskeelne keelekümbluskoolina tuntud Kohtla-Järve Ühisgümnaasium Maleva põhikooliks.
- Jõhvi vallas reorganiseeriti koolivõrk 2015.a. Endistest Jõhvi Gümnaasiumist ja Jõhvi Vene Gümnaasiumist said Jõhvi Põhikool ja Jõhvi Vene Põhikool. Senised Jõhvi Gümnaasium ja Jõhvi Vene Gümnaasium liideti uueks riigigümnaasiumiks, kus õpib 445 õpilast, neist 166 ehk 37% eestikeelsel õppekaval. Venekeelsest põhikoolist tulnud õpivad 60% ainetest eesti keeles ja 40% ainetest vene keeles.
- Tänavusest õppeaastast jätkab kohaliku hariduselu 325-aastast traditsiooni kandev Lüganuse Keskkool õpilaste puudusel 68 õpilasega põhikoolina.
- Järgmisest õppeaastast koondatakse kõik Kohtla-Järve linna gümnaasiumid ühte riigigümnaasiumi, teised koolid, sh eestikeelne Järve Gümnaasium, reorganiseeritakse põhikoolideks. Uues Kohtla-Järve Gümnaasiumis oleks eestikeelsete õpilaste osakaal 15-20%.
- Aasta 2022 sügisest alustab tööd 900 õpilasele mõeldud Narva riigigümnaasium, kuhu koondatakse kõik Narva gümnasistid. Mis saab Narva Eesti Gümnaasiumist, on esialgu lahtine. Kui Narva Eesti Gümnaasium liidetaks riigigümnaasiumiga, oleks uues koolis eestlastest õpilaste osakaal umbes 4%.
- Lähiaastatel kavatsevad Lüganuse ja Alutaguse vald koolivõrku koomale tõmmata, kusjuures väheneb eestikeelsete koolide arv.
Esilekerkinud probleemid:
- Ida-Virumaal jääb pärast riigigümnaasiumide avamist alles vaid kaks eestikeelset gümnaasiumi ning mõlemad asuvad maakohas (Iisaku Gümnaasium ja Toila Gümnaasium).
- Hariduspoliitikas on praegu suund koosõppiva kooli arendamisel, et venekeelsed õpilased saaksid igapäevases koolikeskkonnas praktiseerida eesti keelt. Samas, Ida-Virumaa riigigümnaasiumides jääb eestikeelsete õpilaste osakaal tuntavalt alla 50 protsendi ja kardetavasti toimub õpilaste omavaheline suhtlemine peamiselt vene keeles. Eesti kogukond kardab, et eestlaste väike osakaal ja venelasest riigigümnaasiumi direktor ei taga eesti vaimu kestmist uues riigigümnaasiumis.
- Jõhvi Gümnaasium riigigümnaasiumina pole näidanud riigieksamite tulemuste põhjal häid õpitulemusi. Riigieksamite tulemuste põhjal ta eestikeelse õppega koolide seas esimese saja hulka ei mahtunud.
- Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi põhikooliks muutmisega kaob Ida-Virumaa tugevaim eestikeelne gümnaasium, mille õpilased on läbi aegade näidanud häid õpitulemusi. Eesti kultuurile tuginevat gümnaasiumi vaimu on rahvusest sõltumata hoidnud läbi aegade nii kooli õpetajad, õpilased kui lastevanemad. Praegu on eesti emakeelega umbes pooled selle kooli õpilastest.
- Kohtla-Järvele on riigigümnaasiumi rajamise käigus on selgunud, et kohalikkku kogukonda on otsustamisse puudulikult kaasatud. Ei koolide hoolekogude liikmed, lapsevanemad ega õpilasomavalitsused pole saanud protsessis algusest peale kaasa rääkida.
- Poliitikud räägivad eestluse tugevdamise vajadusest Ida-Virumaal, aga samal ajal kaotavad ise ära selle kõige tugevamad hoidjad − eestikeelsed gümnaasiumid. Ja kui tuleb jutuks riigi ametikohtade ületoomine Ida-Virumaale, selgub, et keegi ei taha perega kolida, kuna lastele pole võimalik pakkuda head gümnaasiumiharidust eestikeelses keskkonnas.
Võimalikud lahendused Kohtla-Järvel:
- 100% eestikeelne riigigümnaasium. Eestikeelne ja –meelne haridus oleks kaitstud, lisaks oleksid seal võimelised õppima ainult väga hea eesti keele oskusega venekeelsed õpilased. Sama olukord, nagu praegu Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumis.
- 100% eestikeelne ja 80/20 (vene keel emakeelena) õppekava. Eestikeelne haridus oleks jätkusuutlik. Venelaste jaoks veidi leebem variant.
- 100% eestikeelne ja 60/40 õppekavaga variant. See on see, mida kohalik eesti kogukond kardab. Eesti õpilasi oleks kogu kontingendi peale 20%.
Kohtla-Järve eestlaskond soovib, et uus Kohtla-Järvele rajatav riigigümnaasium oleks 100% eestikeelse õppekavaga. Haridusministeerium on avaldanud, et 60/40 mudel on mõeldud
venekeelsetele gümnaasiumidele vaheastmeks eestikeelsele haridusele üleminekul, seega on kohalike eestlaste tahe riikliku kavaga kooskõlas. Lähedal Jõhvi Gümnaasiumis on võimalik õppida ka 60/40 mudeli järgi, nii et vene emakeelega õpilastele jääb valikuvõimalus.
Kui Ida-Virumaal väheneb võimalus saada eestikeelses koolikeskkonnas gümnaasiumiharidust, siis kaob siinsete eestlaste jaoks turvatunne omakeelse elukeskkonna suhtes täielikult. Ida-Virumaa jookseb eestlastest tühjaks, mis on kogu riigi jaoks julgeolekurisk.
100% eestikeelse ning tugeva reaal- ja tehnilise kallakuga riigigümnaasiumi loomine meelitaks pikas perspektiivis siia õppima aga eesti keelt valdavaid noori ka teistest maakondadest, nt Lääne-Virumaalt ning motiveeriks enam vene emakeelega noori eesti keelt õppima ja kasutama. Eelpoolmainitu aitaks muuta Ida-Virumaa noori konkurentsivõimelisemaks hariduse omandamisel ja tööjõuturul.
Virumaa kihelkonnakogud toetavad 100% eestikeelse õppekavaga riigigümnaasiumi loomist Kohtla-Järvel ja Narva Eesti Gümnaasiumi säilitamist, et oleks tagatud eestikeelse ja –meelse koolihariduse andmine Ida-Virumaal. Kohalikku elu-, haridus-, ja kultuurikeskkonda puudutavaid, sh. keskkonda muutvaid küsimusi tohib nii omavalitsuse, ametkondade kui riigi tasandil otsustada ainult seal elavat kogukonda algusest peale võrdse partnerina kaasates ja kogukonna nõusolekul. Virumaa põlisrahva õigus omakeelsele koolikeskkonnale peab olema tagatud.
Virumaa kihelkonnakogude esindaja
Kaja Toikka
Lisaks saab lugeda:
https://arvamus.postimees.ee/6493347/mare-roosileht-meest-sonast-harga-sarvist-ehk-eestluse-sailimisest-kohtla-jarvel
https://pohjarannik.postimees.ee/6496170/eesti-lapsed-vajavad-eestikeelset-koolikeskkonda
https://www.err.ee/887690/katri-raik-eestlus-ida-virumaal-vajab-kaitset-ja-koosoppiv-kool-arendamist
https://www.err.ee/884191/erik-gamzejev-eestikeelne-gumnaasium-kui-eestluse-hoidja-ida-virumaal
https://www.err.ee/886504/ida-virumaal-on-riigigumnaasiumide-alternatiiviks-vaid-kaks-maakooli
https://www.postimees.ee/327408/maavanem-eestlaste-lahkumine-ida-virumaalt-on-ohtlik