PEAMISED KORRALDUSLIKUD PÕHIMÕTTED
1) Maakogu peamiseks ülesandeks saab Eesti põlisrahvaste õiguste kaitsmine, nende tahte teadvustamine ning nende tahte elluviimise eest seismine. Maakogu töö peab ideaalis looma olukorra, kus taastub meie poliitikute reaalne isiklik vastutus tehtud otsuste eest ning ükski ametisse valitud inimene ei saa enam väita, nagu ei oleks rahva tegelik tahe kõige olulisemates küsimustes temale teada.
2) Maakogu vastav töö algab läbi kihelkonnakogude, kes koguvad kokku kohalike olulisemaiks peetud mured ja teevad kindlaks kohalike tahte Maakogu poolt püstitatud küsimustes. Valitud usaldusisikute kaudu jõuavad kihelkonnakogude seisukohad Maakogusse. Kihelkonnakogude roll selles protsessis sama oluline kui Maakogu roll. Maakogu tulemusliku tegevuse eelduseks saavadki aktiivsetest inimestest koosnevad kihelkonnakogud, mille loomine on Maakogu loomise esimene etapp.
3 )Maakogu liikmed:
Iga kihelkonnakogu valib oma liikmete hulgast ühe usaldusisiku Eesti Maakogusse oma kihelkonda esindama. Oma usaldusisiku saab kihelkonnakogu igal ajal ka tagasi kutsuda. Usaldusisiku volituste aeg on 1 aasta, misjärel tuleb tema volitusi pikendada. Usaldusisiku järjestikune volituste aeg on maksimaalselt 3 aastat, misjärel kihelkonnakogu valib oma liikmete hulgast uue usaldusisiku (?).
KIHELKONNAKOGUD
1) Vastavalt ajalooliste kihelkondade piiridele loovad kohalikud eestvedajad ja liikumise toetajad oma kihelkonnakogud. Iga kohalik algatusgrupp otsustab ise, kas ja kuidas:
* nende kihelkonnakogu koosneb kõigist selles osalemisest huvitatud kihelkonna elanikest;
* nende kihelkonnakogu moodustub kihelkonna asulate elanike poolt oma asulatele valitud esindajatest;
* nende kihelkonnakogu luuakse mingitel muudel alustel nii, et kihelkonna elanikud otsustavad selle koosseisu.
2) Huvide konflikti vältimiseks ei saa kihelkonnakogu liige olla samaaegselt tegev:
* linna-, valla- ega vabariigi valitsuse liikmena ega ka riigikogu liikmena;
* ühegi erakonna juhatuse liikmena.
Kihelkonnakogu liige võib olla erakonna liige, riikliku institutsiooni töötaja, (oma)valitsuse juurde loodud nõuandva õigusega kogu (nt linnaosa-, osavallakogu, komisjoni vms) liige jne.
3) Kirjalikult taasesitataval kujul peavad säilima iga asula esindaja valimise/asendamise kohta:
* valitu eelnev nõusolek kihelkonnakogus osalemiseks (vorm);
* valimiskoosolekute korraldamise korral koosolekute protokollid, koos allkirjadega registreerimislehtedel;
* elektrooniliselt korraldatavate valimiste puhul osalenute hääletamisotsuseid kinnitavad e-kirjad vms materjalid.
4) Valitud usaldusisik annab edaspidi Maakogu tegevusest ja enda tegevusest Maakogus jooksvalt aru kihelkonnakogu liikmetele ning korraldab informatsiooni liikumist kihelkonnakogu liikmete ja Maakogu vahel.
5) Kihelkonnakogu liikmed annavad enda ja Maakogu tegevusest aru enda küla-, alevi- või linna (linnaosa) elanikele ning korraldavad informatsiooni liikumist elanike ja oma kihelkonnakogust Maakokku valitud usaldusisiku vahel.
6) Kihelkonnakogu korraldab Maakogu säädmusega reguleerimata küsimustes oma tegevust omal äranägemisel.
7) Maakogu, Nõukoja, kihelkonnakogude ja Maakogu Asutava Kogu töö toimub vabatahtlikkuse alusel ja kõik selles osalejad püüavad asjaajamist korraldada viisil, mis tekitaks sellesse kaasatuile võimalikult vähem kulutusi.
1) Maakogu peamiseks ülesandeks saab Eesti põlisrahvaste õiguste kaitsmine, nende tahte teadvustamine ning nende tahte elluviimise eest seismine. Maakogu töö peab ideaalis looma olukorra, kus taastub meie poliitikute reaalne isiklik vastutus tehtud otsuste eest ning ükski ametisse valitud inimene ei saa enam väita, nagu ei oleks rahva tegelik tahe kõige olulisemates küsimustes temale teada.
2) Maakogu vastav töö algab läbi kihelkonnakogude, kes koguvad kokku kohalike olulisemaiks peetud mured ja teevad kindlaks kohalike tahte Maakogu poolt püstitatud küsimustes. Valitud usaldusisikute kaudu jõuavad kihelkonnakogude seisukohad Maakogusse. Kihelkonnakogude roll selles protsessis sama oluline kui Maakogu roll. Maakogu tulemusliku tegevuse eelduseks saavadki aktiivsetest inimestest koosnevad kihelkonnakogud, mille loomine on Maakogu loomise esimene etapp.
3 )Maakogu liikmed:
Iga kihelkonnakogu valib oma liikmete hulgast ühe usaldusisiku Eesti Maakogusse oma kihelkonda esindama. Oma usaldusisiku saab kihelkonnakogu igal ajal ka tagasi kutsuda. Usaldusisiku volituste aeg on 1 aasta, misjärel tuleb tema volitusi pikendada. Usaldusisiku järjestikune volituste aeg on maksimaalselt 3 aastat, misjärel kihelkonnakogu valib oma liikmete hulgast uue usaldusisiku (?).
KIHELKONNAKOGUD
1) Vastavalt ajalooliste kihelkondade piiridele loovad kohalikud eestvedajad ja liikumise toetajad oma kihelkonnakogud. Iga kohalik algatusgrupp otsustab ise, kas ja kuidas:
* nende kihelkonnakogu koosneb kõigist selles osalemisest huvitatud kihelkonna elanikest;
* nende kihelkonnakogu moodustub kihelkonna asulate elanike poolt oma asulatele valitud esindajatest;
* nende kihelkonnakogu luuakse mingitel muudel alustel nii, et kihelkonna elanikud otsustavad selle koosseisu.
2) Huvide konflikti vältimiseks ei saa kihelkonnakogu liige olla samaaegselt tegev:
* linna-, valla- ega vabariigi valitsuse liikmena ega ka riigikogu liikmena;
* ühegi erakonna juhatuse liikmena.
Kihelkonnakogu liige võib olla erakonna liige, riikliku institutsiooni töötaja, (oma)valitsuse juurde loodud nõuandva õigusega kogu (nt linnaosa-, osavallakogu, komisjoni vms) liige jne.
3) Kirjalikult taasesitataval kujul peavad säilima iga asula esindaja valimise/asendamise kohta:
* valitu eelnev nõusolek kihelkonnakogus osalemiseks (vorm);
* valimiskoosolekute korraldamise korral koosolekute protokollid, koos allkirjadega registreerimislehtedel;
* elektrooniliselt korraldatavate valimiste puhul osalenute hääletamisotsuseid kinnitavad e-kirjad vms materjalid.
4) Valitud usaldusisik annab edaspidi Maakogu tegevusest ja enda tegevusest Maakogus jooksvalt aru kihelkonnakogu liikmetele ning korraldab informatsiooni liikumist kihelkonnakogu liikmete ja Maakogu vahel.
5) Kihelkonnakogu liikmed annavad enda ja Maakogu tegevusest aru enda küla-, alevi- või linna (linnaosa) elanikele ning korraldavad informatsiooni liikumist elanike ja oma kihelkonnakogust Maakokku valitud usaldusisiku vahel.
6) Kihelkonnakogu korraldab Maakogu säädmusega reguleerimata küsimustes oma tegevust omal äranägemisel.
7) Maakogu, Nõukoja, kihelkonnakogude ja Maakogu Asutava Kogu töö toimub vabatahtlikkuse alusel ja kõik selles osalejad püüavad asjaajamist korraldada viisil, mis tekitaks sellesse kaasatuile võimalikult vähem kulutusi.