Postimees Arvamus 12.05.18 - Miks kihelkonnad jäävad

Nüüd, kus haldusreform on teoks tehtud ning senised vallapiirid kaardilt kadunud, on taas esile tõusnud kihelkondade teema mitmel tasandil. Möödunud aastatel on Eesti Rahva Muuseumi algatusel tähistatud kihelkondade piirid üle maa, mis taastab põlise maamustri ja sõlmib kokku kultuurikatkestusega tekkinud niidid muinasajast tulevikku.
12.05.2018 ilmunud Postimees Arvamus lisas saab kihelkondade teema kajastust õige mitmest vaatevinklist, eelkõige, miks kihelkonnad jäävad, muu ei püsi. Tuues välja vundamendikivid, miks me kõiki kihelkondi kokku kutsume mihklipäeval Maakogu asutama.

Artiklid:
Heiki Valk "Kihelkondlik Eesti: Meie identiteedi kodu"
"Kihelkond on läbi aastasadade olnud Eesti ajaloolise haldusjaotuse, ühtaegu ka eestlaste piirkondliku eneseteadvuse põhiüksusi, kirjutab arheoloog Heiki Valk. Iseäranis nüüd, mil meie suurtel maanteedel on ajaloolised kihelkonnapiirid pruunide siltidega taas tähistatud, on põhjust kõnelda kihelkondadest ja nende tähendusest Eesti ajaloos ja kultuuriloos."

Loe

Margus Kasterpalu "Kihelkondlik Eesti: Tuleme ja saame kokku juurte juures"
Me tähistame oma riigi sajandat sünnipäeva. Kuigi see on vägagi oluline arv, ei ole see siiski kaugeltki kogu me lugu. Sest selles saja-aastases riigis elab rahvas, kes on sel maal kõige kiuste püsinud juba aastatuhandeid.

Loe

Eerik Leibak "Kihelkondlik Eesti: Vallad kaovad, kihelkonnad jäävad"
Kui vallad pole enam vallad ja linnad laiuvad sadadel ruutkilomeetritel, jäävad kihelkonnapiirid püsima, kirjutab bioloog Eerik Leibak.

Loe